KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus
-rõhk indiviidi käitumisel ja eesmärkidel: epikuurlased:nauding stoikud:vooruslikkus -Eesmärgid saavutatavad mitte ainult polise, vaid universumi raamistikus (jumalikud loomuseadused) Kreeka ja Rooma perioodi erinevusi -Orjandus.Ori kui mõistuseta olend vs ori kui õiguslik kategooria -Sõda."Loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel vs sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast. -Üldteema:partikularism vs universalism.Kelle ees kohustused? Keskaeg I -religioonikesksus jumalakesksus kreatsionism providentsialism-jumalik ettemääratus revelatsionism-jumal on avaldanud oma tahet jumalasõna kaudu, ilmutuste järgi kirja pandud -autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia Piibel-kirikuisad Augustinus-skolastilised autoriteedid Aristoteles Keskaeg II -hierarhilisus.Õigluse harmooniline süsteem -moraaliteooria sissepööratus.Keskne mõiste: patt -kohustused eelkõige Jumala, mitte kaasinimeste või riigi ees. Humanism I: üldiseloomustus -15.-16.saj
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus.
keisririigi langemist. Kui Karl Suure kroonimist keisriks 800ndal aastal. Mõnikord seostatakse keskaja filosoofia algust mõne tuntud filosoofiga, nt Augustinusega (354 430). Selline periodiseerimine on aga kunstlik ja õigem oleks seostada mõistet keskaja filosoofia filosofeerimise iseärasustega. Keskaja filosoofi iseloomulikud jooned I. Seotus religiooniga Siin võib välja tuua järgmised põhimõtted: 1. Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Kõlbluse aluseks on Jumala teenimine ja inimese elu ülimaks eesmärgiks on Jumala jäljendamine. 2. Kreatsionism maailma on Jumal loonud eimillestki. 3. Providentsialism Jumal valitseb maailma ajaloo ja inimese üle, st et kõigil sündmustel on mõte või tagamõte. 4. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdede teadasaamine on jumalik ilmutus.
(roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani- astroloogia), revelatsionism (sõnast esile tooma, Jumal on ilmutanud oma plaane ja eesmärke, kuidas inimene peab käituma, see on kirja pandud piiblis) Autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia kõige kõrgem autoriteet
avastamine, trükikunsti leiutamine, Lutheri reformatsioon (16.saj algus). Võimaldavad rääkida pöördes Euroopa ajaloos. Linnade tekkimine ja areng, linnakodanluse areng uus sotsiaalne kiht). Loodusteaduste areng. · Vabanemine keskaegse feodaalühiskonna ja religiooni (ka kiriku) poolt seatud piirangutest. Jumalakeske maailmapildi järk-järguline murenemine inimesekesksema maailmapildi poole. Jumalakesksus hakkab kaduma. · Liikumine inimesekesksema maailmapildi poole (isiksuse vaba, vastutustundlik ja tegus areng, mis tipnes humanismiga). · Antiikkultuuri taasavastamine ja väärtustamine · Leonardo da Vinci: Vitruviuse inimene (1492) harmooniline, sümmeetriline. Inimene, kui kõikide asjade mõõdupuu. Vitruvius oli arhitekt, joonistust võib pidada tema austusavalduseks. · Kunstiteoreetilisi töid ja iluideaali otsinguid toetasid Dante Alighieri /1265-1321),
· Seotus religiooniga · Usu ja mõistuse vahekorra probleem · Retrospektiivsus (ld. retro "tagasi", spectare · Universaaliate probleem "vaatama" · Jumalatõestused · Kasvatuslik suunitlus · Usu ja mõistuse probleem · Seotus religiooniga · Usun, sest see on absurdne (ld credo quia · Jumalakesksus Olemise, hüve ja ilu allikas on absurdum). Tertullianus (u. 160-220). Usutõdesid Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse ei saagi mõistusega haarata. alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu · Usun selleks, et mõista (ld. Credo ut intelligam). ülim eesmärk. Anselm Canterburyst (1033-1109). Üksnes usu
annaabi.ee 
