aastal ja õppetöö toimus ladina keeles. Siiski võime Eesti hariduse alguseks lugeda 1686. aastat, kui hakati kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise eesmärk oli pöörata rahvas ikkagi luteri usku, sest selle usu põhimõtete järgi pidi iga inimene olema suuteline pühakirja ja vaimulikku kirjandust lugema. Negatiivseks teguriks võime lugeda seda, et usku suruti inimestele liiga peale. Kirikute ees seisid häbipingid ja häbipostid, mis pidid inimestele sisendama jumalakartust. Kindlasti on Rootsi aeg kõvasti parem kui Vene aeg, kuid enamus, mis Rootsi ajal kehtestati, oli vajalik vaid rootslastele endile. Tegelikult mõeldi eestlaste peale vähe. Kuid kas üldse mõni okupeerija mõtleb selle rahva heaolule, kelle ta okupeerib? Vaevalt. Rootslased siiski natukene parandasid eestlaste elu ja tegid selle kergemaks. Tänu neile me võib-olla polekski jõudnud selleni, mis me oleme tänaseks saavutanud.
Uuenduseks olid ka ratsamonumendid. Kõige paremini säilinud ratsamonumendiks on Marcus Aureliuse skulptuur Kapitooliumi väljakul Roomas. 14. Marcus Aurelius 15. Tiberius 16. Trajanuse sammas Varakristlik kunst ja arhitektuur Varakristlik arhitektuur Varakristlikku arhitektuuri võib ümbersõnastada ka kirikuarhitektuuriks. Selle perioodi suurimaks saavutuseks oli basiilika laialdane kasutuselevõtt. Basiilika pidi tekitama inimeses jumalakartust. Sakraalehitised koosnesid kolmest või enamast löövist. Keskmine lööv oli kõige laiem, külglöövide ülesse välisseintele ehitati aknad, mis pidid looma illusiooni Jumala kohalolekust. Sissekäik oli reeglipäraselt läänest. Kirikud olid põhiplaanil T-kujulised, nii nagu idapoolses osas oli veel üks lööv, mis oli teistega risti. Idapoolses osas asus poolkaarega ümbritsetud ruum, kus asetses altar. Basiilika on tähtsaim saavutus, sest seda on kasutatud juba 2000 aastat. 17
Taavet Progressiivsed pa (müts, mis pärast surma, hoidutakse lilledest, vangipõlv tegutsevad mise Edot ha- (Piiblis peegeldab leinatakse vastavalt inimese 587-537 Jumala nimel; koht, mis mizrach kirjutatud jumalakartust); tähtsusele e.m.a Kirjutised tahes - ,,ida psalmide Mezuza ro-haana uusaasta, puhutakse Diasporaa psalmid (laulud sündmus rahvas" autor), Poeg (kapsel, mis härjasarve, peetakse elamine armastusest, el
oli Domitia Lucilla ja isa Marcus Annius Verus III. Marcusel oli ka noorem õde Annia Cornificia Faustina, kes suri noorena. Lapsepõlv möödus Aureliusel peamiselt hoolekandjatega, sest tolle aja aristokraatlike tavade järgi veetisid emad oma lastega vähe aega koos. Küll aga tänab Aurelius hiljem oma ema, kes õpetas talle jumalakartust ja mitte käituda nagu tavalised rikkurid. Aureliuse isa suri, kui Marcus oli ainult kolme aastane. ,,Iseendale" kirjutab Aurelius oma isast: ,,Mis olen kuulnud ja minu mälestus temast on tagasihoidlikkus ja inimlikkus." Peale isa surma adopteeritakse Marcus Aurelius ja ta õde vanaisa Marcus Annius Verus II poolt, kes elas
apsiidi vahele kooriruum. Torn oli väga omane sellele ajastule. 11. sajandi lõpust hakatakse lisaks külglöövidele ka võlvitama kesklöövi. Kõige lihtsamad olid silinder- ja ristvõlvid. (Wikipedia: ,,Romaani stiil, Romaani arhitektuur") 2.3.2. Maalikunst Romaani kunstis peamine oli miniatuurmaal, kuid tehti ka freskosid ja seinamaale. Romaani ajastust algab vitraazide tegemine. Maalide eesmärk oli õpetada inimestele pühakirja ja ka alandlikkust, jumalakartust. Vitraazid olid värvitud klaasid, millest oli tehtud pilt. Üldiselt kujutavad need piibli stseene ja kui valgus paistis läbi vitraazide, siis tekkisid erinevad kumad ja see tekitas inimeses jällegi jumalakartlikust. (Kunstiajalugu: ,,Romaani kunst") 2.3.3. Skulptuur Üldiselt esines lamereljeefina, kuid väga tihti kaunistati ka portaale ja sambakapiteele ning ka fassaade. Tavaliselt kujutasid piiblisündmusi. Kahte erinevat tüüpi sündmuseid kirjeldati
Tefillin palvekapslid otsmikul ja näol (Sma Israel), pärgamendi peale kirjutatud palved. Tallit palvesall, palvemantel; nende otstes on tutikesed, mille põhjendus tuleb pühakirjast Jumal on niimoodi öelnud. Lisaks on ka väike palvesall üleriiete all, mis kaitseb inimest halva eest tallit katan. Mezuza uksepiitadel olevad kapslid, neid on mõnikord nähtud kui maagilisi tarbeesemeid, mis peletavad kurje vaime eemale. Jarmulke/kippa 'kuninga kartus', see peegeldab jumalakartust, näitab ja tuletab meelde, et on midagi, mis on inimesest kõrgemal. Üle nelja küünra ei või käia ilma katmata peaga. Judaismi usupühad on väga olulised; need on hetked, mil erinevatest põlvkondadest kogunevad inimesed kokku. Iganädalane usupüha on sabat, mis algab reede õhtul päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul päikeseloojanguga. Sabat on hingamispäevaks, inimene peab Jumala üle mõtisklema ja olema perega, käima sünagoogis
See mõte on sama halvustava tooniga, kui vana rabiinlik vaade Jahvest, kes peidab õiged oma viha eest omaenese 61 trooni alla, kus ta neid muidugi ei märka. See kõlab täpselt nii, nagu oleks Jumal isa pojast erinev Jumal, mis muidugi üldsegi tõele ei vasta." (JUNG 2002:72) Jung leiab, et taoline järeldus pole üldse vajalik, vaid põhjus on Jumala väheses järelemõtlemises. Seetõttu on väga õige pidada jumalakartust kogu tarkuse aluseks (Õp 9:10). ,,Teisest küljest, Jumala ülekiidetud headust, armastust ja õiglust ei pea lugema pelgalt lepituse otsimiseks vaid tunnustama ehtsa kogemusena, sest Jumal on coincidentia oppositorum. Mõlemad on õigustatud, nii Jumala kartmine kui Jumala armastamine." (JUNG 2002:73) Siin näeme jälle selgelt Jungi kaitsmas vaadet dualistlikust Jumalast. Küsimus on ainult selle dualismi vormis, mida käsitleme hiljem.
annaabi.ee 
