.................................................. 8 4. BLOKEERIMISE TAKTIKA............................................................................ 9 4.1. Üksikblokeerimine.............................................................................. 9-10 4.2. Grupiblokeerimine............................................................................. 10 5.BLOKI JULGESTAMINE.................................................................................. 11 5.1. Julgestamise süsteemid ..................................................................... 12-13 6.BLOKEERIMISE TREENIMINE........................................................................ 14 6.1. Ettevalmistavad harjutused.......................................................................................... 14 KOKKUVÕTE ............................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................
Üksikblokeerimine..................................................................................................................13 Grupiblokeerimine..................................................................................................................14 2 BLOKI JULGESTAMINE.........................................................................................................14 Julgestamise süsteemid...........................................................................................................15 BLOKEERIMISE TREENIMINE.............................................................................................16 Ettevalmistavad harjutused.....................................................................................................16 RANNAVÕRKPALL........................................................................................................
·ventilatsiooni puudumine 3. Ilmastikuolud ·raskete ilmastikuolude (kõva tuul, madal või liiga kõrge temperatuur, kõrge niiskustase, lumi ja jää) mittearvestamine riietuse ja jalanõude valikul 4. Turvalisuse eiramine spordipaikade hooldamises ·ohutustehnika eiramine (matid, kaitsmed, kaitserihmad) ·võõrkehad ja muud spordikonstruktsioonid väljakutel ·õppetunnis harjutuste läbiviimine libedatel pindadel ·soorituse ajal julgestamise eiramine 5. Meditsiiniliste nõuete rikkumine ·treeningutel ja võistlustel osalemine haigena ·raviperioodi eiramine ·arsti ettekirjutuse rikkumisel võistlustel osalemine 6.Enda võimete ülehindamine ja reeglite rikkumine ·väsimuse mittetunnetamine ·koormuse vale doseerimine ·võistluste spordidistsipliini rikkumine (vajalik on range võistlusmääruste järgimine ja teiste sportijatega arvestamine ning nende austamine)
Horisontaalne ja vertikaalne projektsioon. 85. Trassi plaan- teetrassi horisontaalprojektsiooni graafiline kujutis, kuhu on kantud teeäärne situatsioon, sirgeid ja kõverikke isle. andmed 86. Pikiprofiil- piki tee telge tehtav maapinna püstlõike vähendatud kujutis 87. Teerajatis- teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis 88. Teepäraldis-teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend 89. Arvutuslikud autod: SA-sõiduauto, AB-buss, LB-liigendbuss, VA-üksik veoauto, AR-autorong 90. Vaba ruum- ruum liiklevate sõidukite ja ehitiste vahel. Liiklus ruum ruum, kus sõidukid liikuvad 91. Gabariidid- silla, viadukti ja estakaadi projekteerimisel tuleb juhinduda ristprofiili elementide laiustest ja viaduktialustest laiustest. Autoliikluseks kavandatud sildehitise all a tunnelis,, kus on lubatud kõigi
86. Mis on trassi plaan Teetrassi horisontaalprojektsiooni graafiline kujutis, kuhu on kantud teeäärne situatsioon, sirgeid ja kõverikke iseloomustavad andmed. 87. Mis on pikiprofiil Piki tee telge tehtav maapinna püstlõike vähendatud kujutis. 88. Mis on teerajatis Teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis. 89. Mis on teepäraldis Teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend. 90. Nimeta arvutuslikud autod (vähemalt 5) Sõiduauto, buss, liigendbuss, üksik veoauto, autorong; 91. Mis on vaba ja liiklusruum Ohutuse tagamiseks peab liiklevale sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehituste nind seadmete vahele jääma vaba ruum. 92. Mille plaanilahendusi tuleb kontrollida sabloonidega Ristmike ja erinevate teenindusalade plaanilahendusi. 93. Gabariidid
Vajadusel saadab kuni lahingupaari suuruse üksuse jao ette 25-100 meetri kaugusele julgestama (olenevalt maastikust). Julgestajatel ei tohiks kaduda silmside jaoga. Puhkepausi julgestus: moodustatakse sigarikujuline ringkaitse. Jaoülem saadab vastase ohtlikusse suunda lahingupaari suuruse üksuse jagu jul- gestama. Lahingujulgestus: kasutatakse jao lahingutegevuse või lahinguks ette- valmistamise julgestamiseks. Eesmärk hoida ära vastase ootamatu sattu- mine vastutusalale. Julgestamise põhieesmärk on kiiresti informeerida oma vahetut ülemat vastase ilmumisest. Selleks võidakse kasutada: ●● käemärke; ●● häält; ●● raadiosidet; ●● lahingu alustamist. Jaoülem annab julgestajale käsuga edasi: ●● positsiooni; ●● ülesande ja valvesektorid; ●● vastase võimaliku tulekusuuna; ●● naabruses olevate julgestajate asukoha suunad või naaberjagude po- sitsioonid, omad üksused ja patrullid alas;
püüab katta löögisuunda, tavaliselt parim on keskel Kaitsetegevus väljakul- üle võrgu tulnud pallide mängimine-ründelöögid pettelöögis, siia alla kuuluvad julgestamiene ja tagaliini kaitsemäng, julgestamine tähendab kaasalse toetamist, tehniliseks võtteks on tavaliselt söödud ja söödud laskumisega, ründaja julgestamine on blokist tagasitulnud palli edasimängimist, ründaja julgestamise reeglid- iga ründaja julgestab end ise, side julgestab peale tõstet, ründajat julgestatakse kõrval ja tagatsoonides, bloki julgestamine- bloki taha suunatud hani või pettelöögid, üheboki julgestamine- julgestab eesli inimängija kes ei olnud vaja sulustada või blokki ei jõudnud, tagaliinimängija peab olema kaitses, koostöö tagaliini kaitsemängijate ja sulustajate vahel on oluline, esimene nõua bokile on
annaabi.ee 
