kaasab uusi liikmeid ,stagnatsioon- seisak, süvenemine- eesmärk liikuda pol liidu poole, üldine edasiminek nii laienemise kui süvenemise alal 42) EL laienemisega seotud probleemid.kunagi ei ole olnud nii palju kandidaatriike, riikidele on suunatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid, Acquis, mida kandidaatriikidel tuleb üle võtte ja aktsepteerida, on oluliselt ulatuslikum, kandidaatriigid on madalama maj arengutasemega ja rohkem põllumaj suunatud kui varem, kandidaatriigid kuuluvad teise julgeolekutsooni, laienemine muudab EL suurriikide jõuvahekordi. 43) Riikide huvid EL laienemisel- lähtuvalt komisjoni arvamusest otsustas ülemkogu Luxem tippkohtumisel alustada 1998 märtsis liitumisläbirääkimisi 10 KIE riigi ja Küprosega ning seejärel kahepoolseste läbirääkimistega 5KIE riigiga. 44)Kandidaatriikidele liitumiseks esitatavad nõuded( kopenh kriteeriumid), miks? Kopen kriteeriumid olid aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks:1. Pol kriteeriumid-demokraatia,inimõigused, 2
EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla
EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ‘teise’ julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla
EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla
EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla
· Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju · Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid · Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem · Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum · Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi · Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) - TÄHTIS · Kellele: Riikidele, kes tahavad EL'iga liituda · Milleks: Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. · Millised: Kolmikgrupp o 1)Kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse; = poliitiline
* EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum riigist): * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 reforme ja ümberkorraldusi rahvusparlamendi esindajat * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi 24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) esindajat * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) Tähtsamad arutlusteemad: * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja
idaosast sundis Egiptust alustama intensiivset suhtlemist Foiniikia, Küprose ja Kreetaga. Kaubandussuhete kõrval jätkusid ka Egiptuse vaaraode röövlikäigud. Juba XI dünastia vaaraod käisid Siinail, Liibüas, Palestiinas. Võrreldes Vana Riigiga laieneb tunduvalt ka sõjaretkede raadius. Ekspansiooni apogeeks olid Senusert III sõjaretked, kes pühendas rohkesti tähelepanu Nuubia vallutamisele. Nuubias tugevdas see vaarao egiptlaste seisundit kindlustatud julgeolekutsooni väljaehitamisega Niiluse esimese ja teise kärestiku vahel (12 kindlust, kuhu paigutati Egiptuse garnisonid). Vägede ja varustuse edasitoimetamine kiirenes tunduvalt pärast 8 meetri sügavuse kanali (tunneli) raiumist läbi esimese kärestiku graniitkaljude. Semna/Kumna topeltpiirikindlustusest on leitud kaks steeli, millega tähistati Egiptuse uut lõunapiiri. Nüüd ei saanud ükski nuubialane seda ületada ilma kontrollita. Senusert III oli mitte ainult Nuubia vallutaja, vaid ka
annaabi.ee 
