Vabadussõja kindralid ja admiralid
lülitus Narva kaismisse 1919. aasta lõpul.
Vabadussõja teenete eest sai E. Põdder Vabadusristi I/1, Läti Karutapja ordeni III
ja II järgu, Soome Valge Roosi I klassi komandöriristi ja Poola Sõjaristi.
Pärast Vabadussõja lõppu asus E. Põdder oma 3. diviisi staabiga Pärnu, kuhu jäi
kuni selle diviisi likvideerimiseni 1920. aasta lõpul. 1. jaanuarist 1921 määrati ta 2.
diviisi ülemaks tartus.
Selles ametis olles sattus E. Põdder 1924. aastal täiesti juhuslkiel asjaoludel 1.
detsembri mässu maha suruma. Ta oli Tallinnas komandeeringus, sattus kokku vanade
sõjakaaslastega ja napsitas vana kombe kohaselt restoranis varaste
hommikutundideni. Sealt lõpuks liikuma hakanult sai ta teada, et linnas on
kommunistide mäss ning osales järgnevalt Peapostkontori ja Toompea puhastamisel
riihikukutajaist.
Järgnevvalt oli E. Põdder üks Kaitseliidu taasloojaid Lõuna-Eestis. 1. novembril
annaabi.ee 
