Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi.Näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigus.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelesad antiikmüütidest. 4. Barokkmaali naturalistliku suuna esindaja Caravaggio.Mida uudset on tema tööde kompositsioonis ja valguses?Keldriluugivalgus. Caravaggio kujutas imesid ja märtrite kannatusi nagu igapäevast elu. Uudne kompositsioon-inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna,tegelased ei esine vaataja suunas.(vaataja tunneb end pildil kujutatud sündmuse osalisena). Sündmustik hargneb enamasti pimeduses,mida lõhestab poolviltu ülevalt langev ere valgus-’’keldriluugivalgus’’. 5. Mis iseloomustab barokset skulptuuri?Lorenzo Bernini. Rahutud,liikuvad kujud juhuslikus ning väga ilmekas ja efektses poosis. 6. Pildid:Caravaggio:’’Peetruse ristilöömine’’,’’Lautomängija’’ Peetruse ristilöömine
Lopsakad figuurid, hoogne diagonaalne kompositsioon, ülevoolav fantaasia, mütoloogilistes töödes ohjeldamatu meeleline nautlemine Lüürilised maastikud ning portreed tagasihoidlikumad Tellimusi oli nii palju, et tihti õpilaste abi. Mitmed teosed väga suuremõõdulised, uhke ateljee ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" ,,Leukippose tütarde röövimine" ,,Õlgkübar" ,,Ristilt võtmine" Van Dyck paraadportree rajaja. Toretsev taust, kuid mitte liiga tähtsustatud. Poosid vabad ja juhuslikuna näivad, paremates portreedes avas õukonna pingelist hingeelu. Charles I tegelikult oli lühikest kasvu, kujutatud vägevamana Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem Draperii taustal Jordaens talupoegade kujutamine, rahvalik, kohati naturalistlik, enamasti ohjeldamatult pidutsemas ja söömas ,,Oakuninga pidu"
peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud. Suur osa tema maalidest oli naistest, aga ta ei loonud kunagi tähendusrikast suhet ühegi naisega. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine ja seetõttu kasutas ta kohati ka selgemat joonistust. Impressionistidega ühendab teda ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Tema meelsaimateks ajaviitevormideks olid ratsavõistlused, kohvikud,kontserdid ja ballet mille kujutamiseks oma maalidel tuligi jäädvustada üürikesi muljeid. 18761877 "Täht laval" 18981899 "Sinised tantsijannad" "Autoportree" ,,Tantsutund" ,,Alasti" Kasutatud allikad www.penwith.co.uk/artofeurope/degas_blue_dancers.jpg www.galerie96.com/images/html_images/copie/courants/degas.jpg www.fairyjardin
"Tuuleiil", "Madame Monet pojaga" "Tualett" "Akt päikesevalguses" "Püha Markuse väljak Veneetsias" Pissarro maalis prantsuse maaelu, maastikku ja põllul töötajaid. "Pesunaine" "Härmatis" Sisley oli Prantsuse imperssionist,maalis maastikku. (Argenteuil?) Manet ostis temalt maali "The bridge at Argenteuil" . Huvitus taevast, lumest. "Snow at Véneux" "The Church at Moret" "Street in Moret" "Sand Heaps" Degas : juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. eelistas lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Tegi ka skulptuure. Sai tuntuks alles pärast surma. "Tantsija" " Concorde'i väljak" "Absint" "End kuivatav naine" "Täht laval" Perest ja sõpradest portreed, Ajaloolised subjektid neisse kombineeris klassikat ja romantilist stiili.
Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima "kambriluugivalgusest". Bologna akadeemia pakkus ebatavalist ilu.Maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti
•Kogumulje piltidel toretsev ja jõuline. Tema pildid: “Leukip pose tütarde röövimine“ „Pariisi karistus“ „Vee ja maa ühendus“ Anthonisvan Dyck •17. saj kuulsamaid portretiste. •Paraadportree rajaja. Paraadportree–inimesi kujutatakse tähtsate ja võimukatena, neil on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid, neid ümbritseb luksuslik interjöör. •Paremates portreedes avab aristokraatide peidetud hingeelu. •Inimesed vabas, juhuslikuna mõjuvas poosis. •Nende iseloomustamiseks kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendit. •Palju portreid Inglismaa kuninga Charles I õukonnast. Anthonis van Dyck’i autoportree Peamised žanrid •Olustikumaal–kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. •Portreekunst(sageli grupiportreed). •Natüürmort– kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne. •Maastikumaal–eriline koht
18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. Ta on end jäädvustanud ajalukku kui üks paremaid 19. sajandi moodsa kunsti viljelejaid. Teda peetakse impressionistiks, kuigi ta polevat kunagi päris omandanud impressionistlikku pintslitehnikat. Impressionistidega ühendab teda ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Tema meelsaimateks ajaviitevormideks olid ratsavõistlused, kohvikud, kontserdid ja ballett, mille kujutamiseks oma maalidel tuligi jäädvustada üürikesi muljeid. Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D. Ingres'i käe all, kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis.
septembril 1917. aastal Pariisis Edgar Degas'i looming Edgar Degas ühendas edukalt renessansist pärit maalitraditsioonid kaasaegse kunsti. Ta oli üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kes on uurinud oma mitmekülgses loomingus palju keerukat liikumist tantsu. Teda peetakse impressionistiks, kuigi ta polevat kunagi päris omandanud impressionistlikku pintslitehnikat. Impressionistidega ühendab teda ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Tema meelsaimateks ajaviitevormideks olid hobuvõidusõidud, kohvikud, kontserdid ja ballett, mille kujutamiseks oma maalidel tuligi jäädvustada üürikesi muljeid. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Degas veetis lõputuid tunde Pariisi ooperiteatri lavataguses ruumides ja tegi
· rajasid Bologna akadeemia 1580.a · inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · illusoorsed võtted · usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · antiikmütoloogia teemalised freskod · eeskujuks kogu Euroopa nn.akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund MICHELANGELO da CARAVAGGIO 1573-1610 · usuteema · peategelane lihtrahvas · uudne kompositsioon - poosid ja asend mõjuvad juhuslikuna · äärmuslik naturalism(vanadust, musti jalgu,katkiseid riideid, ahvatlevad puuviljad) · natüürmordimeister · tegevus pimeduses, mida lõhestab nn. keldriluugivalgus lisab dramaatilisust · ,,Peetruse ristilöömine." · ,,Pauluse pöördumine." Skulptuur Tunnused samad, mis maalikunstis LORENZO BERNINI · Rahutud ja liikuvad massid · Ilmekad ja efektsed poosid · ,,Püha Teresa ekstaas." · ,,Apolloni ja Daphne
põhimõtet võiks lühidalt sõnastada nii: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus. 20. sajandi algul ehitati Euroopas vaid üksikuid funktsionalistlikke hooneid – liiga suur oli siis veel eklektitsismi ja juugendstiili mõju. Pärast esimest maailmasõda tekkis arhitektuuri ühe kõrvalharuna ka veel nn ekspressionistlik suund, mille pooldajad suhtusid hoonesse peaaegu nagu skulptuuri. Väljenduslikkust hinnati enam kui otstarvet. Eelkõige Saksamaal kerkisid imelikud, süngeilmelised, juhuslikuna tunduva väliskujuga nagu tugevast tuulest voolujooneliseks lihvitud hooned. Näiteks Potsdami tähetorn meenutab välimuselt pigem ehk sõjalaeva tekiehitist. Tõeliseks funktsionalismi toetajaks ja levitajaks sai aga 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikool „Bauhaus“. Kool loodi küll arhitektuuri ja töötustoodete kujundamise õpetamiseks, kuid sellest sai tähtis kunstikeskus, kus õieti kadusid piirid üksikute kunstialade vahel. Kooli rajas silmapaistev arhitekt Walter Gropius
Caravaggio ° Rajas barookk-kunsti naturalistliku suuna Annibale Carracci ° Idealistlik ehk akadeemiline variant Kahe suuna esindajate vahel pingeline võistlus Caravaggio loomingu uudsus ° Elu oli rahutu, seikluste ja kannatusterohke ° Pärit lihtrahva hulgast ° Igapäevase elu kujutamine ° Vastandas teda reaalse elu kujutamise tõttu maneristidele ° Uudne maalide kompositsioon ° Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna ° Piltide tegelased ei esine vaataja suunas ° Selgete piirjoontega tegelased, mahulised ° Ruumilisuse saavutamiseks heletumedus ka dramaatiliseks muudab ° Keldriluugivalguse efekt ülevalt tulev valgusvihk ° Säilinud 50-60 maali ° Teosed polnud kuigi mahukad ° Tõi maalikunsti ka kriminaalsuse ° Bacchus Rooma veinijumal ° Peetruse ristilöömine ° Eeskujuks kogu Euroopale ° Protestantidele meeldis lihtinimeste kasutamine usuteemades
täpikestena inimestega. Auguste Renoir (1841-1919). Maalis õrna näoga täidlasi naisi, linnarahva lõbustusi mahedalt ja pehmelt. Edouard Manet (1832--1883), "Olympia" ja "Eine roheluses" olid kunstinäitustel palju kära tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Ei olnud väga impressionist. Impressionistlikku pintslitehnikat ei omandanud Edgar Degas (1834-1917), kuid teda ühendab impressionistidega ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Ta lemmikained ballett ja ratsavõistlused. Kujutas ka inetut. Auguste Rodin (1840-1917) tõi skulptuuri viimistlematus, kivi- või pronksipinnad ja nagu liigutuse pealt tabatud poosid. Haarava monumendi lõi Rodin Calais' linna kangelaslikele kodanikele, kes Saja-aastase sõja ajal enda elu teiste linnakodanike eest ohverdasid. Neoimpressionismi rajaja ning peaesindaja oli Georges Seurat (1859-1891).
2. Mille poolest vastandusid teineteisele itaalia barokkmaali nn. Naturalistlik ja idealistlik suund? Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võitlus ja neil mõlemal oli toetajaid kirikuringkondades, kes olid kunsti peamised tellijad. 3. Kes olid nimetatud suundale peaesindajad? Caravaggio ja Annibale Carracci 4. Keda kujutas enamasti Caravaggio? Lihtrahva esindajaid 5. Mis on uudset Caravaggio maalide kompositsioonis? Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas , elavad oma elu. 6. Milline osa on Caravaggio maalides valgusel? Millist terminit kasutame sellega seoses? Valgus suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Keldriluugivalgus. 7. Kes rajasid Bologna akadeemia? Milline tähendus oli Bologna koolkonnal Euroopa nn. Akadeemilisele kunstile? Juhiks oli Annibale Carracci. Bolognakoolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn. akadeemilisele kunstile. 8
vaataja poole, ning tundub olevat teistest pereliikmetest isoleeritud. Bellelli oli oma poliitilise tegevuse tõttu Napolist välja saadetud. Elulugu Edgar Degas (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Teda peetakse impressionistiks, kuigi ta polevat kunagi päris omandanud impressionistlikku pintslitehnikat. Impressionistidega ühendab teda tema tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Edgar Degas ühendas edukalt renessansist pärit maalitraditsioonid ja kaasaegse kunsti koos selle püüdlustega need traditsioonid murda. Degas ei taotlenud publikumenu ning oli äärmiselt häbelik, ta oli üksildane ja perfektsionist ja töönarkomaan. Ta sündis jõukas aristokraadiperes ning ta oli selle üle uhke, kuigi ta ei kasutanud pere algupärast nime de Gas,
rokokoo.Zwinger Dresdenis- ratsamängudeks mõeldud avar peoplats. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL · Kaks suunda rooma barokis: naturalistlik suund ja idealistlik ehk akadeemiline suund. · Caravaggio (nat). Loomingu uudsus. Ta kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Täiesti uudne maalide kompositsioon.: inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Pildi tegelased ja esemed on selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Heletumedus, mis aitab dramaatilisust luua. ,, Keldriluugivalgus". Kogu euroopa eeskujuks. · Carraccid ja bologna koolkond. Esimesed kasutasid idealistlikkust. Rooma Palazzo Farnese lage maalides eeskujuks Sixtuse kabel. Bologna koolkonna liikmed maalisid
vahetus oma olemuselt lihtne, aga ilmselt sellise vahetuseni ei jõuta. 2000. aasta probleemi on põhjustanud kolm asjaolu. Neist olulisim on see, et paljudes arvutites ja muudes mikroskeeme kasutavates seadmetes on aastat kirjeldatud kahekohalise arvuna ja eeldatud, et tegemist on 20. sajandiga. Samuti on kahekohalise kirjeldamise võimalust kasutatud tarkvaras. Selle tulemusena võib raudvara tõlgendada aastaarvuna kasutatud kahekohalist numbrit 00 aastana 1900, 1800, või hoopis juhuslikuna ning tarkvaras võidakse näiteks aastal 1998 sündinud inimese vanuseks saada kahekohaliste arvude kasutamise tõttu 00 - 98 = -98. Lisaks sellele on 2000. aasta paljudes süsteemides valesti määratud lihtaastaks (2000. aasta on liigaasta, sest see number jagub neljasajaga). Lõpuks on aastatuhande vahetuse ümbruses mitmeid kriitilisi kuupäevi, näiteks 9.9.1999, millele vastavat neljakohalist väärtust (9999) on mõnedes süsteemides käsitletud faili lõpu tunnusena.
puhtakujulised impressionistid polnudki, näiteks Edouard Manet (1832-- 1883), kelle tööd "Olympia" ja "Eine roheluses" olid kunstinäitustel palju kära tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Manet oli impressionistide sõpruskonnale pigem vanem sõber ja toetaja nende võitluses oma kunstile eluõiguse saavutamise eest. Kunagi ei omandanud päris impressionistlikku pintslitehnikat Edgar Degas (1834-1917), kuid teda ühendab impressionistidega ta tööde nagu juhuslikuna 4 tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Ta lemmikained ballett ja ratsavõistlused andsid selleks ohtralt võimalusi. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid nägusid ja poose, tihtipeale ilmneb ta töödes mingi sapine joon. Impressionism oma värvide ja varjundite, kõige hetkelise ja muutuva eelistamisega sobis peamiselt maalikunstile. Siiski leidus ka meister, kes
Iga õpetaja võiks valida nendeks näiteteosteks tööd, mis on talle meelepärased, st pakuvad talle piisavalt huvi ja mille taustaks tal on küllalt materjali. Kui õpetaja leiab ajastufilosoofia ja kunstistiili vahelise tähendusliku seose, mida kunstnik on oma teoses väljendanud õpetajale läbinisti arusaadava ja huvitava kujundi kaudu, on seda seost lihtsam esitada ka õpilastele. Kaasaegne või klassikaline? Kui mõtleme kultuuriloo peale, tundub tarvitusliku ja juhuslikuna kaasaegne kunst ja kujundistik millega puutume iga päev kokku televisiooni interneti, kino ja ajakirjanduse vahendusel, tänaval ja kiiresti vahetuvatel näitustel galeriides. Me ei saa selle väärtuses kindlad olla ning see on kiiresti mööduv. Seevastu muuseumidesse, museaalsetesse kirikutesse ja lossidesse, modernse kunsti kogudesse koondatud ning nii kunstiajaloo raamatutes kui suveniiridel reprodutseeritud vanad kunstiteosed tunduvad meile tänapäeval
6 ITAALIA KUJUTAV KUNST Caravaggio rajas barokk-kunsti nn naturalistliku suuna. Ta oli pärit lihtrahva hulgast- märkas ja kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu, mis oli talle vahendiks usulise teema käsitlemiseks. Reaalse elu kujutamine vastandas Cravaggio loomingu maneristide omale, aga idealiseerimise puudumine eristas teda kõrgrenessansist. · Uudne kompositsioon- inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu · ,,Keldriluugivalgus"- valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, suundudes pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse- tavaliselt ülevalt, muutes teose meeleolu dramaatiliseks. · Caravaggio looming oli eeskujuks kogu Euroopale. Usuteemade käsitlemine kaasaegsete
s�mbolismiga. Tolle aja monumentaalseim teema, mida nat��rmordid l�bi oma ikonograafia k�sitlesid, oli ettem��ratus � memento mori (�m�leta surma�), mis oli hoiatuseks, et k�ik siin ilmas, nii elus kui elutu, on ajalik. K�esolev teos oli eksponeeritud mastaapsel flaami kunsti n�itusel Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias 1953. aasta talvel, kus Frans Snydersilt oli v�ljas kuus t��d. Juhuslikuna n�iv ja omavahel pealtn�ha vaid emotsionaalselt seotud floora ja fauna omavad siiski s�gavamat allteksti. Inimese j�relt n�psavad lauale pandud metsmaasikaid muretud linnud, panemata t�hele kassi, kellel on lindudega omad plaanid. Teos on vaatajale avatud pingestatud lugu, mis k�neleb maise olendi patusest loomusest ja vooruse n�ilikkusest kaunite ja lopsakate, ent siiski riknema m��ratud puuviljade k�rval. ******* Saftleven, kes s�ndis ja kasvas Rotterdamis, kolis 1632
annaabi.ee 
