1 saakloom ajaühikus kiskjate kohta) ja ,,Tarbimine"= min(saakloomad, tarbimismäär*kiskjad). Saakloomade populatsiooni kontrollib samuti sissevool ,,sünnid", mida mõjutavad saakloomade arv, suremus, sündivus ja maksimaalne saakloomade arv, mis populatsioonis on antud mudelis lubatud:sündivuse määraks on 2, maksimaalne saakloomade arv=90000. Väljavooluks on ,,tarbimine" (st. saakloomad surevad vaid siis kui röövloomad nad ära söövad). 18. Kaose mõiste, kirjeldus, võrdlus juhuslikkusega- Kaos- determineeritud korrapäratus, määramatuse (korralageduse) sünonüüm. Bifurkatsioon Näide 19. Verhulsti mudel- Modelleerib populatsiooni kasvu suletud piirkonnas) Lihtsaim mudel populatsiooni arvukuse kirjeldamiseks (kaos ökoloogias): x n+1=r*xn(1-xn) seda valemit nim. ka logistiliseks võrrandiks. Siin xn on arvukus hetkel T ja xn+1 arvukus hetkel T+DT. Kasutatakse taandatud populatsiooni, jagatakse maksimaalse populatsiooniga,
* soojenemisel kehad paisuvad Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. (kristallvaasi kukkumine) Põhjuseid saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: * Kui sündmus saab põhjustada vaid 1 kindla tagajärje on tegemist- ettemääratud põhjuslikkusega. N: rong liigub 5m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt ja jõuab 10 s. pärast 50m. kaugusele. * Mitme võimaliku tagajärje korral on tegu juhuslikkusega. * Kui võimaliku tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerinud tagajärg pole täpselt korratav on tegu – kaootilise põhjuslikkusega- õnne valamine. Füüsikaline oht- on seotud eelkõige füüsika arenguga kõige tuntum – tuumasõja oht, osooniaukude tekkimine freoonide kasutamisest. 28.Selgita milles seisneb väljade puhul kehtiv superpositsiooni printsiip Füüsikaline printsiip- üldine tõdemus, mis vastab absoluutselt kõikidele eksperimentide tulemustele
keskmisest intelligentsemad lapsed, aga mitte tänu geenidele vaid tänu harivale keskkonnale · Samuti ei pea populatsiooniga võrreldes lühikest kasvu vanemate lapsed olema sama lühikesed nad on pigem ,,sarnasemad" populatsiooni keskmisele · Ehk kui visata nooli 20 korda märklaua poole ja sul õnnestub 18 korda tabada kümnesse, kui suure tõenäosusega suudad seda korrata või isegi parandada? · Pärilikkus on statistiline (s.t. juhuslikkusega mängiv) fenomen Populatsiooni enamus vanemad ? laps V.HALB KESKMINE V. HEA U I S U T A M I S E O S K U S Kui ema ja isa on tänu geenide unikaalsele kombinatsioonile olümpiavõitjad, siis
Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu VAJADUSTE HIERARHIA: · Eneseaktualiserimine · Eneseaustus · Sotsiaalne kuuluvus ja armastus · Ohutustarve · Füsioloogilised vajadused Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE RAHULDAB:
samuti olla pidevad ja diskreetsed; pidev kanal on primaarne ning ta kutsub oma omadustega esile diskreetse kanali; edastuskanali sisendis moodustatakse vajalikud kanalisignaalid; Dekodeerimine kasutatakse ära kodeerimisel tekkinud lisaväärtused; Info tarbija on passiivne, tagada tuleb usaldusväärsus; Kirjeldused: Infoallika ja edastuskanali kirjeldused käituvad ühtsetes ühikutes. Infoallika teated esinevad mingi juhuslikkusega. Kanali läbilaskevõime on kanali väljundis saadava info hulga ülemine piir ajaühikus. Infoallikat iseloomustavad: infoallika entroopia, infotekke kiirus Edastuskanalit iseloomustavad: kanali läbilaskevõime, sümboli vigasuse tõenäosus kanalis; Põhiteoreem: R(x) CK , 0, siis on olemas selline kooder, et vigasuse tõenäosus läheneb nullile. R(x) on infotekkekiirus Ck kanali läbilaskevõime 2. Diskreetsed infoallikad. Erinevad liigid. Kirjeldused.
kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu Vajaduste hierarhia: · Eneseaktualiserimine · Eneseaustus · Sotsiaalne kuuluvus ja armastus · Ohutustarve · Füsioloogilised vajadused Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali ·See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Maslow arvas, et keskmine inimene rahuldab: ·85% füsioloogilisi vajadusi
kokku liidetud); kas leidub maailmas midagi jagamatud või kas kõik maailmas on lõputult jagatud. 3 tees – loodus on siin paratamatu, asjad on nii ega saa olla teisiti; kõik on paratamatu maailmas või pole paratamatus; eksisteerib vabadus või eksisteerib seadusandlus(loodus). 4 tees – paratamatu ja juhuslikkuse vastuolu; paratamatus tähendab siin seda, et see pole looduse poolt enne ära määratletud ning paratamatus vahekorras juhuslikkusega ja siin on idee see, et juhuslik on see, mis on määratud välise asjaolu poolt. Juhuslik on see, mis on determineeritud välise suhtes; paratamatu on see, mis on determineeritud oma olemuse suhtes. Prg. 52a. antinoomia on olukord, kus on ühe asja kohta kaks vastukäivat lauset, aga tavalist vasturääkivust võib alati esineda, aga antinoomia puhul on mõlemad teesid tõestatud ja mõlemad teesid on võrdse kaaluga. Võrdne kaal ütleb, et me ei saa ratsionaalselt eelistada üht teisele
ikkagi täpselt mõõta-küsitleda) ning ebaõnnestunud vaatlusviisiga seotud vead. Metodo- loogilised vead tekivad tüüpiliselt uuringu planeerimise etapis. Registreerimisvead võivad olla juhuslikud või süstemaatilised, seda tüüpi vead tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutatavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Juhuslik viga on paljus seotud valimi juhuslikkusega ning seda on võimalik matemaatilise statistika meetodite abil hinnata ning selle mõju vähendada. Süstemaatilise vea tekkimise põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika. Töötlemisvead tekivad peale andmete kogumist ning seisnevad kas sisestusvigades või ka arvutuslikes vigades. Tegelikult erinevad üldkogumi ja valimi näitajad peaaegu alati. Korrektse uuringu korral on selle põhjuseks ainult valimite juhuslik varieeruvus, mida saab statistilise analüüsi meetodite abil
annaabi.ee 
