MEMO pronkssõdur
tähtis. Kahjuks taastatud Eesti Vabariigi algaastatel tegemata jäänud töö on
pronkssõdurist väljakujundanud kahjuks mingisuguse meieteie poliitilise köieveo
objekti. Selge on see, et vana pronkssõduri asukoht ei olnud kohe üldse talutav ja tuli
sealt sobivamale kohale paigaldada; mitte õhata või muul viisil läbimõtlematult ja
jõhkralt rahvavaenuliku käitumisega ära vedada pimeduse katte all, nii nagu tehti
selle Lihula ausambaga läbipõrunud juhupoliitikute poolt. Ilmselge on ka see, et
riigijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel puudusel ei ole
pronkssõduri probleemi siiani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas
lahendus tuli nüüd leida neil, kes püssirohu vingu ja lahinguvälja laibalehka on
haistnud, sest aeg on ka lõpuks ulatada käed leppimiseks ning kuulutada vaherahu
praeguse poliitkodusõja lõpetamiseks. Alustaks arusaamaga, et nendele, kes on