Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
17.saj oli kogu Euroopas levinud komme tähistada olulisi sündmusi luuletustega, nt pulmad,
sünnipäev, ristsed. Nendest sündmustest lähtuvalt kirjutati üksikuid tekste – juhuluulet. Ka Eestis
juurdus see traditsioon. Ennekõike oli see saksakeelne. Juhuluule materjali hulka kuulub ka nt
ladina-, kreeka- ja rootsikeelseid tekste.
Pulmaluule traditsioon oli 17.saj algul elav. Tekste on palju, aga 1760ndatest hakkab hääbuma,
sest tsensuur keelab (ilmalikud teemad, nt seksuaalsus). Juhuluuletraditsioonis kirjutatakse ka
esimene eesti kunstluuletus. Esiplaanil pole vaimulik idee, vaid üldisemad esteetilised
põhimõtted. Tallinna gümnaasiumi kreeka k professor Brocmann kirjutas I kunstluuletuse, kes
keeleõpetamise ja klassikaliste tekstide tutvustamise kõrvalt kirjutas ka palju juhuluulet. Ta
kirjutas nii ladina-, saksa- kui ka eestikeelseid luuletusi.
R. Brocmanni „Carmen Alexandrinum…“ on pulmalaul, mis õpetab noorpaari elama jumala
nimel