Terased
austeniiditera kasvu. Ehk kui teil tekib kuumutades jämedateraline austeniit, siis hiljem, kui
me karastame (meie eesmärk oli martensiit saada), siis martensiidi liistak tekib ka
jämedastruktuurne. Järelikult saate terase haprama. Kui on peeneteraline austeniit, siis on ka
tekkiv martensiit peenelibleline. Sellega me mõjutame martensiidi sitkust.
Terased me liigitame kahte suurde gruppi:
Süsinikterased ehk terased, mis sisaldavad ainult tavalisandeid Mn ja Si. Juhulisanditena
võivad sisaldada ka neid, mis legeerivate elementidena muidu on Cr, Ni, Ti jne. Kui neid on
kuni 0,3%, loetakse neid juhulisanditeks.
Legeerivaks elemendiks said Cr ja Ni alates 0,5%. Kui võtta Ti ja V, siis need saavad
legeerivaks elemendiks 0,1% alates. Jämedalt Si ja Mn on 1 %-ni juhulisandid, aga hiljem me
näeme, et on siin teatud erandeid. Näiteks Mn-ga legeeritud terased (vedruterased näiteks) on
toodud süsinikteraste alla