Sellise stiili puhul võib rühm hakata tegutsema vastupidiselt organisatsiooni eesmärkidele. Juht jätab tavaliselt kogu vastutuse rühma õlgadele. Näide: Juht juhib töötajaid läbi vabaduse, andes neile vastutuse ja sekkudes nende töösse minimaalselt. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Juhid õpivad ise oma igapäevses töös kasutama coachingu meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate arengut ja tõsta tööefektiivsust. Coachivat juhtumisstiili kasutav juht kasvatab töötajates eneseusku, motivatsiooni ning inimesi toetades ja neisse uskudes on ta ka ise seeläbi parem juht. Coachivaid juhtimismeetodeid saab õppida nii enda isikliku coachi abil kui ka spetsiaalsetes väljaõpetes. 10. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki? Strenghts tugevused Weaknesses nõrkused Oppurtunities võimalused Threats ohud Eesmärk on võimaluste ja ohtude väljaselgitamine, org.-ni ressursside
organisatsioonikultuur 40. Mida nimetatakse coachinguks? Sind aidatakse, mitte ei õpetata. Coaching päästab valla sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Juhid õpivad ise oma igapäevases töös kasutama coachingu meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate arengut ja tõsta tööefektiivsust. Coachivat juhtumisstiili kasutav juht kasvatab töötajates eneseusku, motivatsiooni ning inimesi toetades ja neisse uskudes on ta ka ise seeläbi parem juht. 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. Toomas Tamsar, Peep Aaviksoo, Riina Varts Emotsionaalne intelligentsus. Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nendesse
nüüd jäi tema ametikoht järgu võrra kõrgemaks kui Vene armees. Sellega seoses kerkib muidugi küsimus, kas ja kuivõrd tuli JK oma ootamatult laienenud kohustustega toime. Näib, et vaatamata sõjalise ettevalmistuse lünklikkusele ja olukordade keerukusele, sai JK edukalt hakkama nii tagavarapataljoni ülema abina kui ka Kaitseliidu malevapealikuna. Pataljoni ülemaks oleku aja kohta on raskem ühest vastust anda, sest nii mõnedki JK kaasohvitserid on kritiseerinud tema juhtumisstiili, mis olevat nõudnud üleliia ohvreid. Näiteks kirjutas kolonelleitnant Jaan Unt Julius Kuperjanovi kohta:“ Tema oli julge mees, kuid temale jäi külge maailmasõja taktika, mille kohaselt tormati otse peale, küsimata ohvritest. Sama taktikat tarvitas ta ka Vabadussõjas. Vene sõjaväes ei arvestatud inimkaotusi, sest - 19 - et inimmaterjali oli külluses. Meie aga pidime seda arvestama.“ Eriti on selles kontekstis viidatud
annaabi.ee 
