andmevahetusprotsessi kulgemisele. Sel ajal, kui port tegeleb andmevahetusega, protsessor porti ei tülita. Protsessor vahetab pordiga andmeid siis, kui pordis on uued sisendseadmelt vastuvõetud andmed või kui port on vaba andmete edastamiseks väljundseadmele. Kui port on valmis protsessoriga suhtlema, siis toimub andmevahetus protsessori initsiatiivil lugemise (RD, IN) või kirjutamise (WR, OUT) käskudega. Selleks on pordid ühendatud ka protsessori aadressi- ja juhtsiiniga. Lugemis- ja kirjutamiskäsu ajal määrab aadressisiinil olev kood (aadress) pordi (täpsemalt pordi registri), millega operatsioon toimub. Kuna protsessoriga ühendatavad sisend-väljundseadmed on väga erinevad, kasutatakse ka väga erinevaid porte. Üldiselt on lihtsamal seadmel ka lihtsam port. Näiteks üksikul valgusdioodil piisab pordiks ühest trigerist. Trigeri sisendiks on andmesiini üks järk. Trigeril
Sõna bus tähendab inglise keeles mitmejuhilist ühendust, millega saab omavahel liita palju süsteemi komponente. Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16-soonelised, nende kaudu edastatakse korraga ühe- või kahebaidine sõna. Arvutites kasutatakse nii kolmesiinilist aadressi- (A - address), andme- (D - data) ja juhtsiiniga (C - control) kui ka kahesiinilist, s. o ühise aadressi ja andmesiiniga ning eraldi juhtsiiniga süsteemi. Vastavad struktuurid on joonistel 2.2 ja 2.3. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0...255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Iga liides või mälu reageerib kohe, kui ta oma aadressi ära tunneb, s
annaabi.ee 
