Väetamine ja keemilised elemendid taimes
varude suurendamine selliselt, et oleks põhiliselt
rahuldatud taimede vajadused toiteelementide järele kogu
taime kasvuperioodiks. Vastavalt väetiste andmise ajale
võib külvieelset väetamist jagada sügiseseks, kevadiseks
ja suviseks ehk kesaväetamiseks. Andmiseviisilt
jaotatakse iga-aastaseks ja perioodiliseks.
Perioodiliselt ehk mitme aasta tagant antakse lubi- ja orgaanilisi väetisi. Ka fosforväetisi võib
anda külvikorra juhtkultuuridele (allakülviga teraviljad, taliviljad, kartul jt rühvelkultuurid)
2...3 kordse normiga mitmeks aastaks ette. Ei soovitata seda teha aga köögiviljade ja
lillekultuuride väetamisel.
Kaaliumväetisi saab kasutada perioodiliselt ainult tingimisi, so raskema lõimisega muldadel ja
taliteraviljade ning rühvelkultuuride väetamisel tuleb suurendatud K-väetiste normidest (so
perioodilisest väetamisest) aga loobuda. Taimetoiteelementide omastamise optimaalne
sügavus on 8...15cm.