avastatakse juba eos · Delegeeritavad oskavad kontrollmehhanisme hinnata Volituste delegeerimise printsiibid: 1. Juhtimistöö üldmahu, selle liikide kindlaksmääramine 2. Juhtimistöötajate teadmistele ja oskustele ja tööviljakusele esitavate nõuete kindlaksmääramine. 3. Juh. töötajate arvu kindlaksmääramine 4. Vajalike töötajate väljavalimine 5. Juhtimisvolituste üleandmine alluvatele 6. Volituste delegeerimise tulemuste kontrollimine ja hindamine Juht peab paralleelselt: 1. Uurima volituste üleandmisega kaasnevaid riske ja kasu 2. Koguma infot alluvate võimete ja iseloomu kohta 3. Koguma infot selle kohta, kuidas teised töötajad võivad sellele reageerida 4. Kehtestama kindla kontrollimise ja arvestamise süsteemi juhtimisvolitused saanud alluvate töö kohta
4.3.4. Organisatsioonilise struktuuri tüübid 167 Lukjanov, A. Juhtimise alused. Tallinn, Eesti-Ameerika Ärikolledz, 2000, lk. 153 alusel autoripoolsete täiendustega 168 Lukjanov, A. Juhtimise alused. Tallinn, Eesti-Ameerika Ärikolledz, 2000, lk. 156 Igasuguses organisatsioonis on juhtimisvolitused alati piiratud, kasvõi tegevuse eesmärkide ja nende saavutamiseks kasutatavate ressurssidega. Ettevõtte struktuuri ehitamisel praktikas välja kujunenud juhtimistasandite vahelise juhtimisvolituste jaotus annab alust rääkida kahest põhilisest volituste kasutamise viisist lineaarsest ja staabi (ehk aparaadi) volitustest. Lineaarsed volitused on volitused, mis antakse edasi ahelat mööda otse alluvale ja sealt edasi järgmisele alluvale. Just need volitused annavad madalama astme juhile oma alluvate üle seadusliku võimu, võimu neid juhtida. Niisugustes tingimustes tegutseb iga ülem oma võimu piires, oma tegevust teiste juhtidega kooskõlastamata
annaabi.ee 
