2.Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada 3.Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus 4.Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. Administratiivne juhtimine Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925). Henry Fayoli suurimaks panuseks loetakse juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamist. Fayoli juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim
juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925), kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid. Fayol’i üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused. Henry Fayol’i juhtimise funktsioonid: Planeerimine, millega juht määrab tegevuskäigu ja otsused. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist ning strateegia
spetsiifikast ja tegutsemiskeskkonnast. Samuti rõhutas ta tööjaotuse ja spetsialiseerituse olulisust juhtimise tõhustamisel ning seda nii tööliste kui ka juhtide puhul. Ametlikul suhtlemisel organisatsioonis lähtutakse alluvusahelast, millest kõrvalekaldeid võib olla vaid erandolukorras.54 2.4.1.3. Bürokraatia koolkond Bürokraatia koolkonna rajajaks loetakse saksa filosoofi, majandusteadlast ja juhtimisteoreetikut Max Weberit (1864 1920), kes taotles väärtusotsuste kõrvaldamist ühiskonnateadustest. Ta oli seisukohal, et organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras põhitähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleerimisele ja reeglitele. Weberi bürokraatliku organisatsiooni tunnused on järgmised: - selge tööjaotus; - selge hierarhia; - formaalsed reeglid ja protseduurid; - reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab;
annaabi.ee 
