Neoklassikaline juhtimisteooria hakkas arenema 1920. aastatel ning inimsuhete juhtimise koolkonna rajajateks peetakse Elton Mayot, Mary Parker Follettit jt. Nende teooriatele tuginedes kasvas 1930- ndatel aastatel klassikalisest lähenemisviisist juhtimisele välja inimsuhete koolkond. See koosnes suuremas osas organisatsioonipsühholoogidest (Maslow, McGregor, Argyris ja Bennis), Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. Hugo Münsterberg suhtus lugupidamisega teadusliku juhtimise koolkonna esindaja Frederick Winslow Taylori töösse ning pidas oluliseks kujundada uus teadus, mis seoks psühholoogia ja majanduse peajooned. Ta väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid peamiselt kolmes valdkonnas:
......................... 10 6. TÖÖTAJATE HINDAMISE PÕHIMÕTTED.................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 12 X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 4 SISSEJUHATUS X Koolitus on alates 2003 aastast tegutsev ettevõte, mille tegevusalaks on kaasaegsele psühholoogiale ja juhtimisteooriatele tuginevate koolitus- ja arendusteenuste pakkumine. Ettevõttes töötab 4 inimest. Müügijuht, 2 koolitajat ja infojuht. X Koolituses pole fikseeritud palgapoliitika ja palgakorralduse aluseid. Selle referaadi eesmärgiks on luua nägemus toimivast palgasüsteemist kasutades selleks SWOT analüüsi metoodikat ning tuues välja omapoolsed ettepanekud palgasüsteemi rakendamiseks. X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 5 1
Juhtimine on toimetulek keerukate probleemidega, eestvedamine on toimetulek muutustega. 1.23 In Search of Excellence - mis selle raamatu põhisisu ja mille poolest oli see oluline juhtimise arengus? Teose autuorid arutlevad, kuidas teatud hulk Ameerika juhtivaid ettevõtteid on saavutanud oma hea taseme ja mis on põhilised edutegurid, selleks, et nad sinnamaani on jõudnud. Oluline on see raamat selle poolest, et see pani aluse juhtimisteooriatele kui majandusharule. 1.24 Nordström, Ridderstråle ja teised "revolutsionäärid" nende nägemus juhtimisest. Nordström, Ridderstråle arvasid, et organisatsiooni edukus sõltub kõigepealt paindlikkusest ja kohanemisvõimest pidevalt muutuva väliskeskkonnaga, mis dikteerib strateegia ja taktika, määrab organisatsiooni struktuuri ja peamised juhtimise vormid. Et saavutada edu peab inimene
Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Inimsuhete koolkonna teoreetikute uuringud viisid motivatsiooniteooriateni. Inimressurssi koolkonna esindajad keskendusid inimeste vajaduste uurimisele ning motivatsiooniteooriate väljatöötamisele. A. maslow sai tuntuks oma vajaduste hierarhiaga ning D. McGregor X- ja Y-teooriaga. Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. 5. Küsimused aruteluks ja kordamiseks. 1. Miks hakkas arenema juhtimise neoklassikaline käsitlusviis? Klassikalise juhtimise seisukohtadega ei saavutata alati täielikku efektiivsust,puututi kokku olukordadega kus töölised ei käitunud nii,nagu nad pidid käituma lähtudes klassikalisest teooriast. Taheti muuta efektiivsemaks inimese juhtimist
Fayoli juhtimispõhimõtted, mis käivad printsiipidega käsi käes: · plaanimine eesmärkide püstitamine · organiseerimine eesmärkide täitmise korraldamine · mehitamine sobilike töötajate leidmine · käsutamine juhendamine, tegevuse koordineerimine · kontrollimine info kogumine täitmise käigust Fayoli 14 printsiipi oli üks esimesi ja on senimaani üks kõikehõlmavamaid/laialdasi juhtimisteooriaid. Samuti peetakse tema panust tänapäevaste juhtimisteooriatele kõige suuremaks. 5. F.W.Taylor'i ja tema kaasaegsete panus juhtimisõpetusse ja töökorralduse põhimõtetele FREDERICK WINSLOW TAYLOR 1856 1915 `Teadusliku juhtimise vaimne isa' insener firmas Bethlehem Steel A PIECE RATE SYSTEM 1895 SHOP MANAGEMENT 1903 PRINCIPLES OF SCIENTIFIC MANAGEMENT 1911 soov leida lahend: Kas on võimalik töötada kvaliteetselt, lihtsalt, kiiresti ja ohutult? LÄHTEKOHAD · luua normaalsed TÖÖTINGIMUSED
kirjutatud Daniel Golemani artikli "What makes a leader?"põhjal, mis ilmus Harvard Business Review's 1998 a. (vol.76 nr.6, lk.93) ja seetõttu rohkem viitamist ei kasutata; lisatud on õppejõupoolseid kommentaare, et näidata kuidas see teooria seostub teiste teooriatega juhtimise ja psühholooiga valdkonnas. Daniel Goleman nõustub, et on olemas erinevaid viise meeskondade juhtimiseks ja et erinevad situatsioonid nõuava erinevat eestvedamise stiili (ilmne viide situatiivsetele juhtimisteooriatele, näit. Hersey-Blanchard). Samas väidab ta, et lisaks sellele on kõigile efektiivsetele juhtidele omane emotsionaalse intelligentsuse kõrge tase. Goleman ei eita IQ ja tehniliste oskuste olulisust, vaid nimetab neid kahte juhi ameti eeldusteks. Emotsionaalset intelligentsust defineerib ta järgmiselt: "Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise
annaabi.ee 
