PALGAKORRALDUS 1. Palgakorralduse eesmärgid · Konkurentsieelise saavutamine, organisatsiooni missiooni, strateegia toetamine · Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste toetamine (tulemuslikkus, innovatsioon, kvaliteet, paindlikkus, meeskonnatöö jne.) · Integreeritus üldisesse juhtimistegevusse (ei ole eraldiseisev; üks osa juhtimisprotsessist) · Juhtkonda toetav, motiveerib juhte eesmärkide saavutamisel · Töötajaskonda toetav, motiveerib töötajaid saavutama vajalikku kvaliteeti/tulemust · Töötajate pühendumust suurendav (töötajad tahavad olla organisatsiooni liikmed ja pingutavas selle eesmärkide nimel) · Õigluse väärtustamine. Töötajaid tasustatakse vastavalt nende väärtuse järgi organisatsiooni jaoks
mõjutavad, paremini esile ja neid on kergem arendada. 11 Ohutustegevuse edukas haldamine nõuab organisatsiooni, kes on võimeline jälgima, millised uued ohutusmäärused puudutavad organisatsiooni ja kuidas neid tuleb arvesse võtta ettevõtte tegevuses. Organisatsioon peaks olema selline, et ohutusasjad saaksid hoituks ja probleemid jõuaksid juhtkonnale teadmiseks. Üks võimalus, kuidas ohutust saaks integreerida juhtimistegevusse, on ühendada see kvaliteedisüsteemiga (2, lk 184). 3.1 kõikväljaselgitatud puudused tuleb kohe Riskianalüüs Inimese igasugune tegevus on seotud riskiga. Ühel juhul on risk suurem, teisel väiksem. Riskianalüüsi eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale (sh ka ettevõtte varale), hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust
Sekretäri töö ülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad kliendisõbralikkust, kiiret ning paindlikku tegutsemist ja info konfidentsiaalsuse tagamist, toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Sekretäri teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet. Juhiabi on kaasatud organisatsiooni juhtimistegevusse. Ta korraldab organisatsioonis infovahetust, teenindab sise- ning väliskliente, korraldab dokumendi-ja arhiivihaldust , lähtudes organisatsiooni eesmärkidest. Tema töö ülesanded sõltuvad organisatsioonist ja eeldavad iseseisvust, kliendisõbralikkust, kiiret ning paindlikku tegutsemist, info konfidentsiaalsuse tagamist, toimetulekut erinevate inimeste ja olukordadega. Juhiabi võib olla ka
5) Vahetustega töö (kasutatakse enam pideva tootmis- või teenindusprotsessi puhul). 6) Ajutine töö (liitumine organisatsiooniga määratletud perioodiks (tippperioodiks, projekti ajaks). 42. Millised on palgakorralduse eesmärgid? 1) Konkurentsieelise saavutamine, organisatsiooni missiooni, strateegia toetamine. 2) Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste toetamine (tulemuslikkus, innovatsioon, kvaliteet, paindlikkus, meeskonnatöö jne). 3) Integreeritus üldisesse juhtimistegevusse (ei ole eraldiseisev; üks osa juhtimisprotsessist). 4) Juhtkonda toetav, motiveerib juhte eesmärkide saavutamisel. 5) Töötajaskonda toetav, motiveerib töötajaid saavutama vajalikku kvaliteeti/tulemust. 6) Töötajate pühendumust suurendav (töötajad tahavad olla organisatsiooni liikmed ja pingutavas selle eesmärkide nimel). 7) Õigluse väärtustamine. Töötajaid tasustatakse vastavalt nende väärtuse järgi organisatsiooni jaoks.
Siseaudit võib tegutseda ka ametkondlikult, mis tähendab seda, et siseaudit moodustatakse mõne kõrgemal seisva juhtorgani juurde ja see spetsialiseerub selle valdkonna asutuste auditeerimisele (avalik sektor, nt haridusministeerium). Üksuse staatus peab olema täpselt ja selgelt määratletud mõnes asutusesiseses dokumendis (põhikiri, põhimäärus). Siseaudiitor ei saa teha erapooletuid otsuseid, kui ta on kaasatud juhtimistegevusse või talle antakse ülesandeid, mis võivad tekitada huvide konflikti. Kui siseaudiitor on enne organisatsioonis töötanud, ei tohiks ta auditeerida töölõike, milles ta ise osales, enne kahe aasta möödumist. Siseaudiitor ei võta osa juhtumis- ja kontrolliprotseduuri väljatöötamisest ega rakendamisest, küll võib ta selles valdkonnas juhtkonda nõustada või selle rakendamisel abistada, kuid nõustamine ei tohi mõjutada siseaudiitori objektiivsust. Siseaudiitori
otstarbekas määrata asutuses kontaktisik, kes on vahendajaks asutuse ja teenuse osutaja vahel. Siseaudit võib tegutseda ka ametkondlikult, mis tähendab seda, et siseaudit moodustatakse mõne kõrgemal seisva juhtorgani juurde ja see spetsialiseerub antud valdkonna asutuse auditeerimisele. Üksuse staatus peab olema täpselt ning selgelt määratletud mingis asutusesiseses dokumendis (põhikiri, -määrus). Siseaudiitor ei saa teha erapooletuid otsuseid, kui ta on kaasatud juhtimistegevusse või talle antakse ülesandeid, mis võivad tekitada huvide konflikti. Kui siseaudiitor on eelnevalt organisatsioonis töötanud, ei tohiks ta auditeerida töölõike, milles ta ise osales enne kahe aasta möödumist. Siseaudiitor ei võta osa juhtimis ja kontrolli protseduuride väljatöötamisest ega rakendamisest. Küll võib ta antud valdkondades juhtkonda nõustada või rakendamisel abistada, kuid nõustamine ei tohi mõjutada siseaudiitori objektiivsust.
annaabi.ee 
