Nende läbirääkimiste objekt võib olla töö, tootmine, eesmärgid, ressursid või muu, mis üksusi mõjutab. Läbirääkija roll on juhile väga tähtis, sest ainult temal on täielikud volitused teha oma võimupiiride ulatuses vajalikke otsuseid. Tippjuhid täidavad esindaja rolli rohkem kui esmatasandi juhid. Sidepidaja rollis tegutsevad samuti tipp- ja kesktasandi juhid. Informatsiooni kogumise ja levitamisega tegelevad kõik juhid vastavalt oma juhtimistasemele. Kuigi ajakulu on rollidele erinev, täidavad neid rolle kõik juhid. 7 Juhi baasoskused Juhtidele on edukaks tööks vajalik teatud kompetentsus, oskused, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni tegevusalast ja juhtimistasemest. Baasoskuste valdkondi on kolm: tehnilised, sotsiaalsed ja kontseptuaalsed. Tehniline kompetentsus on oskus kasutada teatud alal seadmeid, protsesse või tehnoloogiaid.
Analüüsi käigus tuuakse välja erinevus tegeliku olukorra ja standardi vahel, mis tuuakse välja hälbena ja protsentuaalselt. 3. abinõude väljatöötamine kõrvalekalde parandamiseks- juhil on kolm valikut: ära tee midagi; paranda tegevust, kui midagi on vajaka; vaata üle standardid(peavad olema reaalsed). Parandamiseks võib kasutada vahetut või kaudset mõjutamist. Kontrolli liigid vastavalt juhtimistasemele : strateegiline(erinevate tasemete strateegiline elluviimise tulemuslikkus- tippjuhid), taktikaline(konkreetse üksuse tegevus-käive, omahind, kasum- keskjuhid) ja operatiivne(toorme, toote või teenuse kogus ja kvaliteet-alamastmejuhid) kontroll. Kasutussageduse järgi võib kontroll olla: pidev(protseduuride, reeglite järgimine, rühma- enesekontroll), perioodiline(eelarves püsimine, audited, tehniline
planeeritud töömaht, tulu jne · kontrolli protsess- abinõude väljatöötamine kõrvalekalde parandamiseks (võrdled plaanituga). Juhil on kolm valikut : ära tee midagi(määrad uued eesmärgid ja hakkad neid täitma, sest siiani on kõik ok) kui midagi on vajaka paranda tegevust (parandamiseks võib kasutada vahetut või kaudset mõjutamist) vaata üle standardid, need peavad olema reaalsed kontrolli liigid jagunevad : · vastavalt juhtimistasemele strareegiline kontroll(kus me oleme ja kuhu me liigume, tgeleb tippjuht), taktikaline kontroll- kontrollib ja mõõdab keskastme juht., operatiivne kontroll- tegeleb otsene juht · kasutussageduse järgi- pidev kontoll (iga päev), perioodiline(eelarves püsimine, audit), juhuslik ehk valikuline (inventuur; tegutsemise jälgimine) · vastavalt kontrolli objektile- eelnev kontroll (tooraine kontroll), jooksev
o suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd o kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas, üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve, organisatsiooni keskkonna tundmine, väliskeskkonna tunnetamine, teadmised majandusest, trendide ennustamine. Vajalikud kompetendid varieeruvad vastavalt juhtimistasemele ja org tegevusalale. Mõned juhtimise uurijad toovad veel eraldi välja diagnoosimise oskuse, mis seisneb tehniliste, sotsiaalsete ja kontseptuaalsete teadmiste kasutamises probleemide välja selgitamisel ja lahenduste leidmisel. See on sageli kõige olulisem juhi töös. 6 Juhtimise alused 2.7 Mis on juhtide rollid? Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi