Iga järgneva etapiga muutuvad projekti kontseptsioon ja ettevalmistused konkreetsemaks. Ettevalmistused kulmineeruvad muutuse (nt ürituse) läbiviimise või uue süsteemi töösse rakendamisega. (Salla, 2007, lk 12) Iga etapi lõpus tehakse kokkuvõte eelnenust ning hinnatakse kriitiliselt, kas projekt on teostuskõlblik. Pärast eeluuringut esitatakse projektiettepanek ja lähteülesanne, mille põhjal tehakse projekti lõplik valik. Planeerimisetapis valmib ajagraafik, eelarve ja juhtimisplaan. Valminud plaani vaatab juhtkomitee kriitiliselt läbi: kiidab heaks, saadab muutmisele või loobub sellest. (Salla, 2007, lk 12) Järgnevalt keskendutakse projektide planeerimisega seotud teemale Projekti õnnestumise kohapealt on üks tähtsamaid etappe projekti läbiviimise põhjalik planeering. Planeerimisetapi olulisemaks ülesandeks on leida projektile optimaalseim teostusviis. Selle etapi algatab juhtkomitee, kes annab selle ülesande projektijuhile. Projekti
arendusprotsessi faasidega. Iga kordus on jaotatud 3 kuni 6 sektorisse (erinevad autorid jagavad erinevalt). Iga kordus algab lähema eesmärgi kavandamise ja riskide hindamisega ning lõppeb nö kliendiga - ehk eesmärk peab saama täidetud ja kontrollitud. Sektorite töömahukus ei pruugi olla ühesugune. Boehm'i järgi on sektoreid neli (vt ka joonis 3): 1. Eesmärkide seadmine (Objective setting) - määratakse selle faasi ehk korduse eesmärgid, piirangud protsessis, tulemused, juhtimisplaan, võimalikud riskid ning alternatiivsed strateegiad lähtudes riskidest. 2. Riskide hindamine ja maandamine (Risk assessment and reduction) - iga leitud riski jaoks tehakse analüüs, võetakse midagi ette riskide maandamiseks (nt risk, et nõudmised pole adekvaatsed: tehakse prototüüp) 14 3. Arendus ja valideerimine (Development and validation) - valitakse arendusmudel, mis
kõikehõlmav ülevaade projekti teostamisest. Projekti kavandamiseks peavad olema: · probleemi igakülgselt kirjeldava analüüsi materjal; · projekti eesmärgid; · projekti plaanimist mõjutavate piirangute loetelu; · inimesed, kes oskavad projekti kavandada. Projekti plaan on süstemaatiline ja loogiline esitus projekti taustast, sisenditest ja väljunditest. Projekti plaan koosneb omakorda mitmest alamplaanist (tegevus- ja ajaplaan, vahendiplaan, rahaplaan, juhtimisplaan) ning lisadest (nt ajagraafik, eelarve). Plaani ülesehitus, detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele plaan on suunatud, nt võimalike rahastajate jaoks koostatud plaan on erineva rõhasetuse ja täpsusastmega kui projektiorganisatsiooni töövahendiks mõeldud plaan. Seetõttu tuleb plaani koostamisel silmas pidada eelkõige selle hindajat ja kasutajat, tema nõudeid ja vajadusi. Üldjuhul koosneb plaan järgmistest osadest:
annaabi.ee 
