väljakujundamist, otsuseid ja haldusprotsessi, kohalikku eripära, sh kultuurinähtusi, riikliku poliitika mõju üksikisikutele, inimkooslustele ning ühiskonnale tervikuna, üksikisikute, gruppide, avalike ja eraõiguslike organisatsioonide staatust, õigusi ja kohustusi, erandlikke, unikaalseid või varem tundmatuid nähtusi, sündmusi ja olukordi ühiskonnas. Arhiiviväärtusliku teabe kogumisel keskendub Rahvusarhiiv avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute põhi- ja juhtimisfunktsioonidele, sh riigi infosüsteemidele. Esemeid arhiiv säilitamiseks vastu ei võta. Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mille tegevust reguleerivad arhiiviseadus ja arhiivieeskiri. Täna asuvad Rahvusarhiivi üksused nii Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Valgas. Allikas: http://www.ra.ee/rahvusarhiiv/asutusest/ Arhiivieeskiri (31.05.2017) . Riigi Teataja I. Kasutatud 15.02.2018 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017011?leiaKehtiv
Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab,
Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab,
funktsioneeriks ja oleks organiseeritud. Fayoli arvates olid olulised kuus juhtimise funktsiooni: tehniline tegevus, finantstegevus, kommertstegevus, omandi- ja isikukaitse, aruandlus ja arvestus. Fayoli arvates erines juhtimisfunktsioon paljuski ülejäänud viiest põhialusest. Sellised juhtimisfunktsioonid on domineerinud läbi kogu 20. sajandi (Ibid.: 53). Henri Fayoli arvates olid väga tähtsad viis juhtimise elementi. Need on väga sarnased tänapäeval kasutatavatele juhtimisfunktsioonidele. Samuti rõhutas Fayol esimesena, et juhtimisprintsiibid on universaalsed nii väikestes, suurtes, eraettevõtetes või avalikõiguslikes asutustes (Juhtimisteooria ajalugu 2011). Juhtimise viis printsiipi on järgnevad (Juhtimisteooria ajalugu 2011). 1. Planeerimine, millega juht määrab tegevuskäigu ja otsusted. Õige juht oskab oma tegevust targalt planeerida, kasutades ära kõiki võimalusi mis antud on. 2
juht 18% 33% 36% 13% Esmat. Planeeri- Organiseerimine Eestvedamine Kont- juhtid mine 24% 51% roll 15% 10% Joonis 3 – Juhtimisfunktsioonidele kuluv aeg eri tasandi juhtidel Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid: Finantsjuhid – vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest Turundusjuhid – tegeleb 6 P´ga (produkt, price, place, promotion, peole, processes) Personalijuhid Operatsioonijuhid – toodangu kontroll, sisseseade kontroll, kvaliteedi kontroll jms eest vastutamine Haldusjuhid Muud juhid JUHTIDE PÕHILISED ROLLID JA OSKUSED
Vastutus Liigid: ühiskondlik-poliitiline; finants-majanduslik; administratiiv-juriidiline. Vastutuse klassifikatsioon: Kes vastutab? Mille eest vastutab? Kelle ees vastutab? Milles seisneb vastutuse sisu? Millises vormis vastutab? 24. Staabi-liini organisatsioon - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon Põhimõtted: · Juhtimise ühtsus · Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes · Otsustus- ja erialakompetentside lahusus · Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi Eelised: · Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2
Vastutus Liigid: ühiskondlik-poliitiline; finants-majanduslik; administratiiv-juriidiline. Vastutuse klassifikatsioon: Kes vastutab? Mille eest vastutab? Kelle ees vastutab? Milles seisneb vastutuse sisu? Millises vormis vastutab? 24. Staabi-liini organisatsioon - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon Põhimõtted: Juhtimise ühtsus Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes Otsustus- ja erialakompetentside lahusus Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi 17 Eelised: Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; Liiniinstantside koormuse vähendamine Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2
struktuuriorganisatsiooniks) praktilised tüübid: a) staabi-liiniorganisatsioon, b) divisjoniorganisatsioon, c) maatriksorganisatsioon, d) meeskonnaorganisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni tunnused: - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel, - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem, - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Põhimõtted: · Juhtimise ühtsus, · Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes, · Otsustus- ja erialakompetentside lahusus, · Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Eelised: · Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine; · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: · Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead),
vahel valiku tegemist. Pikaajaliselt lühiajalisele orienteerudes sisaldavad plaanid eesmärke, põhisuundi, programme ja tegutsemisviise nende täideviimiseks. Eesmärkide püstitamine muudab plaanimise kui funktsiooni esmatähtsaks, sest kõik teised funktsioonid lähtuvad plaanimisest ja on nii teatud määral plaanimise reglemendile allutatud. Seega avaldab plaanimine otsest mõju teistele juhtimisfunktsioonidele, andes suuna kõikidele juhtimisülesannetele.135 Plaanimist kui juhtimise funktsiooni on defineeritud mitmeti. Allpool on esitatud mõningad neist. · Plaanimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks ettevõtte tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus.136 · Plaanimine on eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine. 137