Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid rõhutab andmets olulisust ja paindlikkust. Juhtimis andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Üldiselt vajataks mitterahalist infot. Kesksel kohal on kulude arvestus!!! Kuluarvestus e/v- kõigi kulude, mis kujundavad maj.tegevust ja nende kulude võrdlemist eelarvega. Just planeerimisega luuakse alus tulevasele juhtimisarvestusele. Õigeaegsuse nõue: kuna juht. Arvestus on suunatud tulevikku aga kuluarvestus kajastab minevikku, siis on oluline, et info piisavalt ruttu kätte saada. 1.) kuluaruanded peaksid olema kujundatud nii, et iga kuluelementi oleks võimalik võrrelda. 2.) Arvestus perioodid peavad olema kokkulepitud ja standardiseeritud. 3.) Kulude liigitamisel tuleb määratleda klassifitseerimise alused. 4.) Peaks olema määratletud ka kulude jaotamise alused- eeldab kulukohtade ja
soodsam, sest siis on ka kasum kõige suurem. · Niisiis võib tulude ja kulude üldsummade võrdlemise teel leida soodsaima toodanguhulga. FINANTSARVESTUS · Ettevõtte finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga. · Ettevõttsiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. · Kuluarvestus on aluseks nii ettevõtte finantsarvestusele kui ka juhtimisarvestusele, varustades mõlemat arvestussüsteemi osa vajaliku lähteinformatsiooniga. · Väljapoole suunatud arvestuse ülesandeks on ettevõtte tegevuse dokumenteerimine. Väljapoole suunatud arvestuse põhikomponendid · finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi · aastaaruanne · bilanss kontsentreerub ajahetkele, kajastab ettevõtte varasid ja kapitali kindla kuupäev aseisuga
olema raamatuga, kuhu kogu aeg tehakse mingeid märkmeid. Nõnda tegelikkuses toimitaksegi, sest ettevõtte raamatupidaja(d) registreerivad pidevalt ettevõtte majandus- tehinguid ja kirjendavad neid siis kas paberkandjal või arvutis. Seega raamatupidamise all peetakse silmas mehhaanilist protsessi (rutiinset tööd) suunatud ettevõtte majandusliku tegevuse kajastamisele. Raamatupidamine on majandusarvestuse kajastav osa, mille lähteinfo on aluseks finants- ja juhtimisarvestusele. Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonidest eristatakse finants- ja juhtimisarvestust. Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: üheltpoolt ettevõtte juhtkonnale ja teiselt poolt ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles otseselt mitteosalevatele isikutele: aktsionärid, potentsiaalsed investorid, pangad, maksu- ja statistikaamet. Ettevõttevälised infotarbijad ei saa nõuda infot, mis oleks erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud
etappideks: I Infovajaduste väljaselgitamine juhtimisülesannete täitjate infovajaduste ja nende ajaliste parameetrite määratlemine, sobivate infoesitusmeetodite valik ja rakendamine, informatsiooni kasulikkuse hindamine. II Lähteinformatsiooni hankimine ja esmane töötlemine infovajaduste rahuldamiseks vajaliku lähteinformatsiooni allikate määratlemine; nõuete määratlemine kulu- ja juhtimisarvestusele, investeeringute tasuvus- arvestusele, finantsnäitajatele, suhtarvude süsteemile ja realiseerimise koordineerimisele; KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 7 lähteinformatsiooni hankimise, esmase töötlemise ja koordineerimise üles- annete täitjate määratlemine. III Informatsiooni edastamise korraldamine ettevõttesisese aruandlussüsteemi abil
annaabi.ee 
