PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Majanduslikud otsused on kontrollitud seadusega Tagajärjeks defitsiit (nt NSVL. Tänapäeval: PõhjaKorea jne) 6 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE EELISED Lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks Ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja 7 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE PUUDUSED Suure kontrollimis ja juhtimisaparaadi vajalikkus Vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele 8 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE NÄIDE Need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigi omanduses 9 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.google.ee/search?q=plaani+ehk+k %C3%A4sumajandus&ie=utf8&oe=utf 8&aq=t&rls=org.mozilla:en GB:official&client=firefoxa http://et.wikipedia.org/wiki/K
Lepinguosaliste riikide kaupu maksustati miinimumtariifidega.Samas nende riikide kaupu,kellega leping puudus,maksustati põhitariifidest 50% kõrgemalt.Soodustustariifidega sisseveetavate kaupade nimustus oli 30- ndate aastate algul veidi üle kuuekümne kaubaartikli.Eesti peamiseks kaubanduspartneriteks olid Saksamaa ja Inglismaa.( www.emta.ee/doc.php?18962) Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940 aastal purustas kogu seniks väljaarenenud riigi juhtimisaparaadi kui ka üksikute majandusharude ülesehituse, mis oli rajatud eraalgatusele.( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html Uus okupatsioonivõim rakendas Eesti tolli suhtes samasuguseid repressiivmeetmeid nagu seda pandi toime Eesti jõustruktuurida- kaitseväe ja politsei suhtes.Eesti tolli arhiiv viidi peaaegu täielikult ära Venemaale.( www.emta.ee/doc.php?18962) Nõukogude perioodil tegutses Eesti-NSV Liidu läänepiiril(merepiir,sadamad,lennuväljad) keskvõimule alluv nõukogude toll
täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 6.Kas käsumajandus võib olla majandust soodustav? Põhjenda oma arvamust. Tänu käsumajandusele on majandust lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks ja ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja. Negatiivseteks külgedeks on suure kontrollimis- ja juhtimisaparaadi vajalikkus ja vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele. 7.Mis on mikromajandus? on majandusteaduse osa, mis uurib majanduse üksiksubjektide, peamiselt ettevõtete ja (kodu)majapidamiste majandusotsustusi (nende individuaalseid valikuid), selliste otsuste mõjureid ja valikute tulemusena kujunenud sündmuste ning protsesside kogumit. 8.Mis on makromajandus? uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete,
1. Ratsionaalne otsustusprotsess Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all mõistame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. Mõiste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimissüsteemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhitavad tegurid (neist formuleeruvad tegevuste alternatiivid) (x)
Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ainelised , 2.mõttelised 1)uue asukoha valimine olemasolevat säilitades; 2)tegevuse lõpetamine ühes ja alustamine leidmine, soodsaima variandi väljavalimine ja rakendamine otsusega(juhtimisaparaadi (ideaalmudelid):a)kujutlusmudelid, b)märkmudelid. 2.1.Mudelite klassifitseerimine teises kohas; 3)vanasse asukohta jäämine. Kui potentsiaalsete asukohtade detailne analüüs tööetapp). Juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhtiva süsteemi mõjutamiseks (kavandatavate 1.sihipärase kasutuse järgi: *teoreetilis-analüütilised mudelid, *rakenduslikud mudelid ei garanteeri vaadeldud variantidele piisavat tulu, võib ettevõte jääda äraootavale
· riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest · riik määrab ära kaupade hinna · riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse · riik kontrollib kogu majandussüsteemi Käsumajanduse eelised: · majandust on lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks · ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja Käsumajanduse puudused: · suure kontrollimis- ja juhtimisaparaadi vajalikkus · vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele 3. Selgita, mis on monopol ja too välja selle head ja halvad küljed (3p) Monopol püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge. 4. Mis rolli mängivad turul nõudmine ja pakkumine? Selgita (2p)
Nädalaringvaateid vaatas ta üksi ja tseneeris neid. Kahe kuuga jõudis Traude sisse elada ja ka paari inimesega sõbruneda. Käsundusohvitserid sõelusid füüreri punkri vahet, autod sõitsid asulas ringi. Füürer lendas idarindele Vinnitsasse külastama armeedegruppi ja see oli üli salajane. Saabus vaikus, sest nukujuht, kelle käes olid marjonettide ohjad, laskis need järsku valla. 1943 aasta märtsikuu viimastel päevadel tegi Junge kaasa hiiglasliku juhtimisaparaadi ülekolimise. Sekretärid panid oma isiklikud asjad kohvrisse ja kaasa tuli võtta ka kogu kantselei. Esindatud pidi olema iga sorti paber. Näiteks plank, kuhu riigipea Hitler laskis trükkida läkitused teistele riigijuhtidele: valge leht, mille vasakus ülanurgas oli riigivõimu sümbol haakristi hoidev kotkas- ja selle all kuldkirjas trükitud sõna ,,füürer". Igaks juhuks tuli kaasa võtta veel reljeefse ja tavatrükis kirjapeaga lehed.
Käsumajandus on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi Käsumajanduse eelised: majandust on lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja Käsumajanduse puudused: suure kontrollimis- ja juhtimisaparaadi vajalikkus vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele 17. 1) Inimõigused. Kodanikuõigused ja kohustused. Inimõiguste mõiste tekkis Euroopas peale kodanlikke revolutsioone 17- 18 sajandil hakati rääkima vabadusest, kõik on võrdsed seaduse ees (inimese õigus osaleda riiklikes küsimustes (valimised)). 19. sajandi Euroopas tekkisid: õigus sõnavabadusele, õigus trükivabadusele, ühinemisvabadus (õigus asutada organisatsiooni).
Samuti on oluline teada,et juhtimisaparaatide kontakte tähistatakse juhtimisskeemidel lähteasendis, näiteks kaitselüliti väljalülitatud asendis, kontaktori mähise vooluvabas olekus, juhtimisnupu mittevajutatud olekus jne; samatüübiliste juhtimisaparaatide tähttähised varustatakse järjekorra- numbritega, näiteks KM1, KM2,..., KMn; vajadusel varustatakse järjekorranumbritega ka juhtimisaparaadi osade täht- tähised, näiteks mitmepositsioonilise ümberlüliti kontaktid S1.1, S1.2,..., S1.n. Kontaktjuhtimisskeemide juhtimisaparaatide ülesannete eristamiseks kasutame edas- pidi järgmisi mõisteid: liini- ehk pealüliti lüliti, mille abil ühendatakse juhtimisskeem toiteallikaga; liinikontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil ühendatakse juhtimis- skeemi jõuahelad toiteallikaga;
Eestimaa Töörahva Kommuuni tegevus: 1) Tööstusettevõtted natsionaliseeriti 2) Mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid 3) Valitses punane terror 4) Kõikide usutunnistuste pappide kui valeõpetuse laialijaotajate kontrrevolutsionäärideks ja töörahva vaenlasteks tunnistamine. 5) Kiriku ja vaimulike tagakiusamine. Murrangu põhjused: Rahvaväe kasv, vabatahtlike väeosad, juhtimisaparaadi korrastamine: Rahvaväe kasv- Tänu vabatahtlike juurdevoolule ja laienevale mobilisatsioonile ületas Rahvaväe arvukus aastavahetusel 6000 piiri ja jätkas kasvu. Mobilisatsiooni teostumisele aitas kaasa rahva meeleolude muutumine - saabuvad teated enamliku poliitika kohta kärpisid vasakpoolsust ja sundisid nägema enamlastes Vene okupatsioonipoliitika tööriistu; poolehoidu omariiklusele suurendas aga Ajutise Valitsuse lubadus teostada lähiajal radikaalne maareform.
Venemaa sõjaväe juhatusele. ETK-l polnud õigust väljendada kogu eesti rahva tahtmist – demokraatlikult valitud rahvaesindus oli Tallinnas asuv Eesti Ajutine Valitsus, ETK-d ei tunnustanud riigina ükski teine maailma riik peale Nõukogude Venemaa (mida samuti selleks ajaks polnud veel ükski riik tunnustanud) ja ETK-s kehtis vene rahaSamuti toimus ETK rahvusvaheline suhtlus Vene SFNV Välisasjade Rahvakomissariaadi kaudu Murrangu põhjused: Rahvaväe kasv, vabatahtlike väeosad, juhtimisaparaadi korrastamine. Kuid selle asemel, et omariiklus kokku variseks, leiti uus moraalisüst. Kui selgus, et keegi teine nende kodumaad ei kaitse, kasvas vabatahtlike arv (Skautpataljon, Sakala Partisanide Pataljon, Kalevlaste Malev jne) Nende moodustatud üksused paistsid silma lahingumoraali ja võitlustahtega ning neid kasutati otsustavates lahingutes. Eriti kuulus oli J. Kuperjanovi partisanisalk, mis tegutses vaenlase tagalas. Eriti oli roll kooliõpilastel. Rahvaväe arvukus
efektiivsuse tõstmise vajadus. See peab igale juhile hästi selge olema. Organisatsiooni skeem kui töövahend peegeldab alati ainult tegelikku tööjaotust. Seepärast on tähtis: 1) õppida skeemi igas ruudus nägema neid reaalseid protsesse, seadmeid ja inimestevahelisi suhteid, mis ettevõttes välja kujunevad ja toimivad; 2) õppida mõistma, kuidas panna need mõjurid omavahel efektiivselt toimima. Organisatsiooni struktuuri üheks osaks on ettevõtte juhtimisaparaadi struktuur. Selles on üksikasjalikumalt näha juhtimistalitluse kõik funktsionaalsed allüksused ja ka üksikute spetsialistide osa. 165 164 Thommen, J.-P. Management und Organization. Konzepte. Instrumente. Umsetzung. Zürich: Versus Verlag, 2002, lk. 187 165 Lukjanov, A. Juhtimise alused. Tallinn, Eesti-Ameerika Ärikolledz, 2000, lk. 149-151 Majandusorganisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel. Struktuur on