Joonis 4.14. Kommutatsiooni siirdeprotsessid Kommutatsiooniprotsesside iseloom ja jõupooljuhtlülitite ehitus sõltuvad suurel määral kasutatavast toitepingest (kas alalis- või vahelduvpinge), koormusest (aktiiv-, induktiiv-, mahtuvus- või elektromotoorjõu generaatorkoormus), toite- ja koormusahela faaside arvust (ühe- või kolmefaasiline toide), kasutatavate jõupooljuhtseadiste liigist, aga samuti nende kaitse- ja juhtimisahelatest. Võimalike variantide mitmekesisuse tõttu on kasutusel väga erinevad jõupooljuhtidel põhinevad jõuahelate lülitusseadmed. Liigpingekaitseahelad Lüliti kontaktide lahutamisel või pooljuhi (transistori, dioodi) sulgumisel tekib suur voolumuutus di/dt, mis induktiivses ahelas kutsub esile pinge u = −L di/dt. Kuna niisugune pinge võib osutuda küllaltki suureks, siis nimetatakse kommutatsiooniprotsessi tõttu tekkinud pingeimpulsse kommutatsiooni liigpingeteks
Elektriajamite juhtimise kontaktskeemid 1.1. Elektriajamite juhtimisskeemidel kasutatavad tingmärgid ja tähised. Elektriajamite kontaktjuhtimisskeeme on otstarbekas kujutada laotatud põhimõtte- skeemidena, kus juhtimisskeemi aparaatide elemente (kontakte, mähiseid jne) kujutatakse ahelates, kus nad täidavad mingit kindlat ülesannet. See võimaldab paremini mõista skeemi tööpõhimõtet. Elektriajamite juhtimisskeemid koosnevad jõuahelatest ja juhtimisahelatest. Jõuahelateks on ahelad, milliseid läbib elektrimootori töömähiste koormusvool (asünkroonmootori rootori- ja staatorimähiste ahelad, sünkroonmootori staatorimähise ahel, alalisvoolumootori ankrumähise ahel). Juhtimis- ehk abiahelateks on kõik ülejäänud juhtimisskeemi ahelad. Jõuahelaid kujutatakse skeemidel jämeda joonega, juhtimisahelaid peene joonega. Juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavaid tingmärke on kujutatud alljärgnevas tabelis.
annaabi.ee 
