Mati Unt - analüüs
mis moodne kirjanik, kelleks nimetas 70ndate Unti Hando Runnel. 80ndate Unt pole moes,
kuid on moodne. Ta pole moelooja, vaid maailmamoe järgija... See pole enam liikumine
tagasi sinna, kus pole maitset ega lõhna, vaid vanade maitsete ja lõhnade taasmaitsmine ja
taasnuusutamine, parandamine, restauratsioon. Ühesõnaga, see on postmodernism, vähemalt
üks liin sellest, mida postmodernismiks on nimetatud." (Hennoste, 1993). Vaatamata tema
modernismitaotlusele, strukturaalsest teooriast juhindumisele, visuaalse toomise katsetele
verbaalsesse teksti ning teistele eesmärkidele pole ta ühegi teooriaga lõpuni minev, selleks
on tema kirjanikunatuur liialt spontaanne ja püsimatu, sukeldudes aina uutesse
meeleoludesse ja kontseptsioonidesse, liikudes müstikast filosoofiadoktriinideni,
akadeemilisest teatrist palaganini, salateadustest kommertsküsimusteni. Üldiselt kasutab ta
juba modernismiperioodi tekstides ära olemasolevaid tekstikatkendeid ning uue teksti