On olemas kahte tüüpi demokraatiat otsene-ja esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia on kasutusel tänapäeval, sest inimesi on nii palju riigis et nad ei mahuks ühte kohta ära ning riigipindala on väga suur. Diktatuuri kujunemine algas sellega, et töölised tõusid esile ja langes keskklassi tähtsus. Kuna pojud riigid olid pikka aega kriisis siis seda kasutasid diktaatorid ära ja lubasid rahvale kiiret majanduse kasvu ning karmikäelisust. Demokraatlikus riigis on tähtis roll juhikultusel ja keelatud on kõik teised erakonnad. Juhti pidid kõik imetlema ja austama ning alluma täielikult riigile. Rahva allutamiseks hirmutati rahvast kõigega millega vähegi oli võimalik näiteks: teised riigid, sisevaenlased ja teised rahvused. Rahva jälgimiseks ja allutamiseks loodi salaorganisatsioone ja salateenistusi.
gruppe või riike neile võõrale tahtele (Toomas Varrak). Võim on eneseteostamine teiste subjektide allumise kaudu enda tahtele, mis peab millelgi põhinema. Seda põhinemist (võimu rakendamise alust) tuntakse domineerimise nime all. Max Weberi klassikalise jaotuse kohaselt on domineerimisel kolm "puhast" (ideaalset), legitiimset vormi: o traditsiooniline domineerimine (näiteks päritava pealiku- või kuningavõimu puhul) o karismaatiline domineerimine (juhikultusel põhinev ja teadvuse otsesel mõjutamisel põhinev) o mõistuslik-õiguslik ehk legaal-ratsionaalne domineerimine (mis on tänapäeva demokraatliku riigikorralduse ja bürokraatliku asjaajamise aluseks). Võim majanduses Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem
annaabi.ee 
