mõelnud. LaPiérre ja tema kaks hiinlasest kolleegi tegid eksperimendi, kus mindi üle ameerika olevatesse hotellideesse ja restoranidesse. Koheselt oli näha ja tunda erinevat suhtumist hiinlastesse, neid koheldi kui sissetungijaid ja väga rassistlikult. Hiljem pool aastat hiljem helistas LaPiérre kõikidesse hotellidesse ja restoranidesse kus kohas kollektiiv peatusid ja küsis ta kas nad oleksid nõus vastu võtma hiinlastest kliente. Enamus kohtade omanikest ja juhatajatest vastasid, et mitte mingil juhul. Reaalselt aga võtsid kõik kohad vastu. See oli tingitud, sellest et kui situatsioon on reaalselt olemas käituvad inimesed mõeldes vaid hetkelisele seisule. Sellel hetkel mõeldi kasumile. Selgituseks veel, et tegemist oli aasta 1934- ga, sellel ajal oli väga suur rassistlikuse tase ameerikas. Kui nüüd seda situatsiooni hakata tänapäeva eluga võrdlema siis tuleb siiski tunnistada, et teatud hoiakud ja tõekspidamised
Võimaldavad vormiriietuses teenindust, toidu ja joogikohti nt, baarid restoranid. Pakuvad soodustusi ja korraldavad reklaamikampaaniaid. 57. Vähene teenindus? Puhaste, mugavate, mitte kallite tubade tagamine ja arvestamine põhiliste vajadustega. Sihtgrupiks säästlikud kliendid, nt, lastega pered, turistid, puhkajad, pensionärid, konverentsigruppid. Hinnas vaid majutus, ei võimalda toateenindust, vormiriietus puudub, lisateenuseid vähe ja lisatasu eest. Personal koosneb omanikest, juhatajatest, toateenijatest, administraator ja võibolla ka töömees. 58. Majutusettevõtte külaliste segmentimine? Hotellikülastajaid jagatakse rühmadesse väga erinevate tunnuste abil. Nt, päritolumaa, reiisikorralduse, reisieesmärgi, viibimiskestuse, külastus eesmärgi jne järgi. Päritolumaa järgi jagunevad külastajad sise- ja väliskülastajateks, jaotatakse veel riigiti. Reisikorralduse järgi individuaalreisijad ja rühmareisijad puhkuseosakute omanikud.