* On vähe korras parke, kus vaba ega veeta - Vald peaks parke heakorrastama N: malevlaste abil * Puudub keskkonnatöötaja, kes muudaks Alatskivi keskkonda paremaks ja kontrolliks seda - Palgata keskkonnakaitsetöötaja - Kui töötaja on olemas siis muuta tema töö tõhusamaks * Liialt palju venelasi - Suurendada inimeste tolerantsust - Korraldada ühiseid üritusi - Lähendada inimesi * Apteek ja side on avatud ebasobivatel aegadel - Konsulteeruda side ja apteegi juhatajatega, leidmaks alevielanike ja asutustepidajate jaoks parem lahtioleku aeg.
puuduvad selged käsuliinid. Haiglate töö toimib üldjuhul põhimõttel, kui väga vaja, siis osakonnad ühinevad ja töötavad kui üks mees. Parimaks näiteks sellisest paindlikkusest on looduskatastroofid, kus eksisteerib üks suur hsigla, kus kõik õed töötavad abivajate päästmise nimel. Kui aga pöörduda igapäevase tegevuse juurde nagu antud situatsioonis, siis toimib tavapärane struktuur, kus on eraldatud osakonnad koos osakonna juhatajatega. Siia juurde kuulub kitsas spetsialiseeritus näiteks sisehaigustele, kirurgiale, luumurdudele ja seda nii arstide kui õdede poole pealt. Siit ka järeldus, et Rita Roosi segaduse põhjustas teiste osakondade juhtide soovide täitmine, kuigi tema oleks pidanud saama käske peaasjalikult sünnitusosakonna juhataja käest. Teiseks probleemi põhjuseks sai mõneti esimesest tulenevalt Rita Roosi oskamatus sellises olukorras toime tulla
leping). Juhul, kui ülikool ei sobi TTÜ 6 partnerülikooliks, saadab süsteem vastava teatise soovi avaldanud ülikoolile(ÜLIKOOL.EI_SOBI) Tegevus3:Ülikoolide vahelise lepingu sõlmimine Tegija: TTU head of international cooperation and mobility ja partnerülikooli Head of international cooperation and mobility. Kirjeldus: Kahe ülikooli vahelise lepingu sõlmimine toimub läbi Rahvusvaheliste kontorite juhatajatega. Süsteemi salvestatakse Partnerülikooliga sõlmitud lepingu kuupäev ja teaduskond, mille alusel on leping sõlmitud salvestatakse süsteemis(ÜLIKOOL.partner) Üliõpilaste arvestus: Tegevus1: Üliõpilaste registreerimine Tegija: Üliõpilane Kirjeldus: Välistudeng soovib ennast registreerida mõnele õppetooli poolt pakutavale ainele. Üliõpilane on kohustatud registreerima oma andmed ( ÜLIÕPILANE). Ta määrab oma kasutajanime(ÜLIÕPILANE
•kombineerib funktsionaalse ja divisjonistruktuuri •Erinevate osakondade spetsialistid töötavad ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas •Meeskondi juhivad projektijuhid, •Käsuliin on duaalne: juhtide vastutus kattub osaliselt, ühel meeskonnal mitu juhti. •Koordineerimine kulukam. •Sage projektipõhise töö puhul. Näiteks ehituses projektijuht vastutab projektimeeskonna töö eest juhataja ees, kuid funktsionaalselt on ta seotud funktsionaalsete osakondade juhatajatega. (Lemmik 1999) Meeskonna struktuur •kasutab pidevaid ja ajutisi meeskondi •kuludväiksemadkui maatriksstruktuuril, sest spetsialistid paiknevad püsivates funktsioonidevahelistes meeskondades. •otsustamine on delegeeritud alla •reageerimine uuendustele ning klientide vajadustele ja ootustele kiirem kui teiste skeemide puhul Võrkorganisatsioon •Koosnebpeamiseltseostest. •Pööratakse suurt tähelepanukommunikatsioonikanalitele,sest
FJ-l on võimalus muuta hindamis, aruandlus ja eelarvestamise süsteemi, et hoolitseda selle eest, et originaalsed ideed saaks võimalikult kiire ja laia leviku firmas. Eriti oluline on selline lähenemisviis küpsetes ettevõtetes, kus on tõsiseks probleemiks kulude kärpimine.Ja sellises keskkonnas on innovatsiooni läbiviimine suhteliselt keerukas. Enamik nimetatud kohustustest ei ole tegelikult kunagi ainult FJ probleemiks, vaid paljud neist lahendatakse põhiüksuste juhatajatega koos ning kaasatakse kindlasti spetsiifilised valdkonnad, näiteks juriidiline osakond, personal jt.Oluline on kordineerida kõikide valdkonda lahendamine, kaasates teisi. See nõuab aga väga head koostöö oskust ning pinge taluvust. Et saada heaks partneriks ja rakendada erinevaid muutusi, tuleb teha koostööd firma allüksuste ning personali erinevate tasanditega.Alati tuleb seada prioriteediks tootmisüksused.
2. OPERATIIVKAARTIDE KOOSTAMISE ANALÜÜS 2.1 Operatiivkaartide hetkeolukord Eesmärgiga koguda lähteandmeid töös püstitatud hüpoteesi tõesuse kontrollimiseks uurib autor empiirilises osas uuritava valdkonda hetkeolukorda. Muuhulgas soovib autor tuvastada, kas koostatakse kohustuslikele objektidele operatiivkaarte või mitte ning negatiivse tulemuse puhul määrata ära peamised takistavad tegurid. Andmete kogumiseks autor tegi koostööd päästepiirkondade juhatajatega Päästeameti neljas päästekeskustes. Andmete kogumisel pöördus autor nende poole palvega esitada ülevaade operatiivkaartidest, mida on koostatud konkreetses päästekeskuses. Kehtivate operatiivkaartide hulk maakonniti on esitatud tabelis (vt Tabel 1). Tabel 1. Eesti Vabariigis kehtivad operatiivkaardid Maakonnad Registreeritud operatiivkaardid (tk) Harjumaa 247
annaabi.ee 
