Horvaatia ehk Kroaatia
vabariigiks Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja
Makedooniaks. Ehkki riigiplaneerimine oli stalinlik, edenes Horvaatias, eriti aga
Sloveenias majandus võrreldes lõunapoolsete vabariikikidega jõudsamalt. Nad nõudsid
reforme, intellektuaalid ja üliõpilased suuremat autonoomiat. Selle tagajärjena toimus
"Horvaatia sügis 1971". Need reformimeelsed saadeti kas riigist välja või heideti
kompartei ridadest. Jugoslaavias oli NL ees see eelis, et Tito lubas jugoslaavlastel
väljaspool riigipiire tööl käia. Tagasitoodud raha, valuuta oli aga riigi majandusele
kasulik. Titol oli kombeks naaberriikidelt laenata ja ujutada Jugoslaavia riigid üle odavate
kaubandushüvedega see viis riigid 1980. aastal pärast tema surma majanduskrahhini.
Languses olev majandus põhjustas veelgi suuremaid pingeid Jugoslaavia etniliste
gruppide vahel, ning eriti siis, kui Serbia poliitik Slobodan Milosevic hakkas oma serbe
sundima midagi ette võtma Kosovo albaanlaste asjus.
annaabi.ee 
