Eellugu Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel
Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud, must - vaimulikud) - konservatiivne liit. 1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale. Trang nach Osten [tung itta] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz.
Bulgaarlastel polnud suurt kellegagi sõdida, Hitler otsustas aug lõpupäevadel tõmmata Kreekast, Jugoslaaviast välja saksa väed ja luua uus kaitsejoon Horvaatia mäestikes Jugoslaavia põhjaosas. Jugoslaavia Oli 1941 lakanud riigina eksisteerimast, oli põhiosas okup saksa vägede poolt. Vaid Horvaatia endisest Jugoslaaviast oli säilitanud riikliku iseseisvuse. Jugoslaavias oli 1941 peale kujunenud võimas vastupanuliikumine, mis nii nagu Poolaski jagunes kahte lehte. Ühelt poolt Jugoslaavia rahvuslik vastupanuliikumine Mihhailovitši juhtimisel tšetnikud, teiselt poolt kommunismi-meelne vastupanuliikumine eesotsas Jugoslaavia kommunisti Josef Broz Titoga. Kaks vastupanuliikumist ei saanud omavahel põrmugi läbi, oli väga keeruline olukord. Vastupanuliikumine võitles sakslastega, teisalt horvaatidega ja kolmandalt poolt võitlesid nad omavahel, oli halastamatu sõda tohutute ohvritega. 1944 suve jooksul omandas Tito selge ülekaalu, tema esialgsest sissipataljonist oli välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
