on ka juba ilukirjanduses jdvustatud, aga inimteadus pole veel arenenud ideaalse tasemeni ja seetttu pole veel jutud nii kaugele, et neid uusi kirjanduslikke saavutusi teadvustada ja propageerida rahva hulgas. Ka seda on Tammsaare ette ninud, milles seisnebki veel ks tee nne mistmisele. Kirjandusteadus teeb meie ajastul aga kik ka kige varjatumate vimaluste ra kasutamiseks. Seda nimetatakse progressiks. Juba meie esivanemad tegid jupingutusi ideaalideni judmiseks. Meil on juba olemas oma arengukavad, kuid need on tulevikku planeerinud endisega samavrse koha Tammsaare loomingule, mis ikka veel ei saavuta haripunkti. Lpuks tuleb veel lhidalt selgitada, mis on siiski nn - mitte selleks, et anda piisavat seletust, vaid selleks, et nidata, et suur kirjanik pole ttanud asjata ja tema loomingut on vhemalt osaliselt mistetud. Kige lhemalt eldes vib korrata romaani lpus eldut: nn on see, kui keegi on
Vahel nrib puukoort, nksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kigepealt teravate likehammastega, seejrel peenestab purihammastega. Smisele kulub sebral iga pev pikki tunde. Seejuures jlgib ta pingsalt mbrust, ega pole mnd kiskjat lhenemas nha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli rmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda - ta on vimeline veeta lbi ajama koguni kolm peva, kuna joogikohtadeni judmiseks peaks ta lbima kllalt pikki vahemaid. Sebra ja inimene: Valgete asunike jaoks olid sebrad alati "kahjurid", kuna nad pakkusid kariloomadele tugevat konkurentsi toidu osas. Seetttu tulistasid Aafrika farmerid halastamatult sebrade pihta. Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. ks kahest sebra alamliigist - Equus zebra hartamannae on juba peaaegu vljasuremise rel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna lheduses asuvas rahvuspargis Luna- Aafrika vabariigis
esinduse loovjuhtidelt Janet Kestlinilt ja Nancy Vonkilt, kelle td on vitnud kikvimalikke rahvusvahelisi auhindu: "Meil pole oma ametis hetkegi igav olnud. See pole liinit. Iga pev ootavad meid uued vljakutsed, reklaamiri areneb ja muutub pidevalt. Eriti just praegu on reklaamis huvitavad ajad: kik vanad reeglid on kuu peale saadetud ning originaalse ja vrske mtlemisega loovttajaid vrtustatakse rohkem kui kunagi varem. Traditsioonilised meediakanalid pole enam kindel tee sihtgrupini judmiseks. Tnased reklaamid peavad lahutama vaataja meelt vi haarama ta muul moel tnapeval on ju nii lihtne reklaame vltida. Reklaamitegijale on see rohkem vimalus kui takistus. See nuab targemat, vaimukamat, vrskemat mtlemist. Ja thendab samas ka huvitavamat td. Vahel pame me pisut maailma muuta (vi vikest osa sellest) sotsiaalreklaamiga. Vahel saame maailma nha, sest selle tga kaasneb ka reisimist. Rahvusvahelises reklaamiagentuuride ketis
olulisse rhma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt vljendatava tunnustuse jrele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kik see, milleks inimesel jtkub vimeid, oskusi ja teadmisi. Hierarhia madalaimad neli astet on fsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadusteks. Viies, eneseteostusvajadus, ning pramiidist vljapoole jv kuues, enesetranstsendentsivajadus on krgemad vi Olemus- vajadused. Hierarhia krgemate astmeni judmiseks peavad kik alamad vajadused olema rahuldatud. Kui inimene on juba judnud levalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpool olevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute krgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tskliline. Maslow' pramiid arvestab niinimetatud keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes krgemate vajaduste saavutamiseks jtavad mne astme vahele.
ohus. Kuid kui tolle vrdpildi le natuke sgavamalt ja Platoni suhtes kriitiliselt jrele mtelda, siis ei paista tema jreldus, et nimelt osutatud asjatundlikkusega inimesed peaksid laeva juhtima, enam nii iseenesestmistetav. Ksigem endalt mida thendab ldse vljend laeva juhtida? Laias laastus kahte erinevat asja laevale sidusihi mramist ja sidusihini judmise oskust. Sidusihi mrajaks peaks ilmselt olema laeva omanik. Selle sihini judmiseks vib ta vajaduse korral palgata laevasidu spetsialisti, kapteni vi trimehe, kes laeva soovitud sihis juhtida mistab. Kuid sihti ei mra ikkagi mitte kapten, vaid omanik. Samamoodi jagatakse tnapeval tavaliselt ka poliitiline kompetents kaheks: Eesmrgikompetents. Vahendikompetents. Kompetents millele laeva vrdpilt osutab teadmine ilmaennustamisest, oskus merel orienteeruda kuulub vahendikompetentsi kategooriasse. Pole ldsegi
annaabi.ee 
