Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises
Nüüd lugeja oskab
juba oodata vähem kui õnnelikku lõppu. Margit läheb vanatädi poole
vastumeelselt, aga Jaan on lootusrikas, sest tema vanaonu sünnipäev oli
kunagi tore olnud. Kui lugu oleks jutustatud Margit vaatepunktist, siis oleks see
olnud negatiivsemalt meelestatud, sest ta on juba hommikust alates pahane, et
oma pühapäeva peab raisku laskma. Vanatädi kirjeldus on väga tõetruu ja
põhjalik ning lugejal pole raske samastuda Jaani-Margiti jubedustundega, kui
tädi oma juttusid rääkima hakkab. Kuna jutustaja ei selgita tädi motiivi ega loo
puüanti, siis jääb õhku palju küsimusi. Kuni hetkeni, mil Margit vett tõmbab ja
kuidagi märatseva vetevoo tekitab, on kõik vägagi realistlik. See-eest on lõpp
etteaimamatu ning lausa uskumatu, üldse mitte loogiliselt seletatav. Jaan ja
Margit on niisama üllatunud kui lugeja, kuid vanatädi poleks justkui
märganudki, et miskit teisiti on
annaabi.ee 
