"jrelejnud" - 1 õppematerjal

Konspekt aastast 2005

ssinikust assimileeritakse. (2. etapp) Seejrel hakatakse kasutama keerukama struktuuriga komponente (tselluloos) ja protsessis osalevate mikroobide arvukus vheneb. Peamisteks lagundajateks on nd K-strateegid vi oligotroofid). Lagundamise kiirus vheneb. Lagundamisprotsessi kigus tekivad CO2 ja uued mikroobide rakud. See uus mikroobne biomass on omakorda substraadiks mikroobidele. 50% ssinikust assimileeritakse. Lagundamise viimases etapis lagundatakse jrelejnud substraati, mis sisaldab palju ligniini ja on seetttu resistentne. 1/3 ssinikust assimileeritakse. Taimejnuste mikrobioloogilisel lagundamisel jb vike osa algsest substraadi ssinikust muudetud kujul mulda ja seda nimetakse mulla orgaaniliseks aineks (MOA). MOA mjutab oluliselt mulla keemilisi (katioonide sidumine, pH puhverdamine, toitainete aeglane vabanemine) ja fsikalisi (struktuur, agregatsioon, niiskusesisaldus) omadusi. MOA lagunemiskiirus aastas on aeroobsetes tingimustes 2-5%