...............................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD......................................................................................................................24 ÕLIRÕNGAD........................................................................................................................26 Väntvõll.....................................................................................................................................28 HOORATAS..............................................................................................................................30 RISTPEAGA SPM VÄNT – KEPSMEHANISMI ERIOSAD.....................................................30 KOLVISÄÄR..............................................................................................................
Laeva telgjoone suhtes on võlliliin tavaliselt nurga all kuni 5 o . Kahe võlliliiniga laevadel on võlliliinid laeva diametraaltelje suhtes nurga all kuni 3o . Kui peamasin asub laeva ahtriosas võib sõuvõll olla otseselt ühendatud läbi tugilaagri peamasina väntvõlliga. Iga vahevõll toetub ühele või kahele kandelaagrile. Tugivõll toetub tugi- kandelaagrile . Vanematel pika võlliliiniga transportlaevadel kasutatakse eraldi peatugilaagrit, mille kaudu sõukruvi poolt arendatav tõukejõud kantakse üle laevakerele. Tänapäeva laevadel integreeritakse peatugilaager reeglina peamasina või peaülekandemehhanismiga (reduktoriga). Võlliliini pikkuse täpseks sobitamiseks ehitamise ajal kasutatakse vajaliku töötlemisvaruga vahevõlli (vahetükki ) peamasina ja tugivõlli vahel. Nimetatud vahetükk on mõeldud ka kaitseelemendina ekstreemkoormustel, mis purunedes kaitseb kallimaid seadmeid ja osi vigastuste eest.
............................................................................................ 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ...................................................................................................... 7 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus................................................................................... 7 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp........................................................................................ 8 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul ........................................................................... 8 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil ......................................................... 8 1.2.6 Ballastisüsteem ........................................................................................................ 10
..........64 4.3. Ankrupeli ................................................................................66 4.4. Lastiseade ................................................................................67 4.5. Katlaseade ...............................................................................68 4.6. Laeva veemagestusseadmed ....................................................70 4.7. Laeva külmutusseadmed ..........................................................72 4.8. Võlliliin ja sõukruvi .................................................................75 5. Lisad ...........................................................................................79 3 1. Üldandmed laeva ja laevaseadmete kohta. 1.1. Üldandmed laeva kohta. Laeva nimi: M/S „Star“ Laeva mõõtmed: Üldpikkus 186, 0 m Pikkus perpendikulaaride vahel 170m Laius 27, 70 m Projekteeritud süvis 6, 50 m Süvis skaala järgi 6, 75 m
Regulaatorid jagunevad omakorda: ·Ühereziim - hoiab mootori pöördeid vastavalt muutuvatele teguritele Nt abimasin ·Kõige- ehk mitmerziimiline - hoiab mootorite pöördeid muutumattuna kõikidel ettenähtud tööreziimidel ja muutuvatel koormustel. Nt laeva muutuvas laines ja tuules. 33.Õlitussüsteem - Kõige laiemalt on tänapäeval kasutusel tsirkulatsioon õlitus süsteem. Õliringleb pidevalt surve all 3-5 kg/cm, mille tagab hammasratas või klappump(3-4 atm). Õli suunatakse peamagistraali, kust läbi mootori siseste kanalite pääseb õli määritavate detailideni. Õli valgub karteri põhja. Õli põhifunktsioon on: määrida, kaitsta korrosiooni eest, puhastada tahmast,rauapurust jms, jahutada mootorit, mille tõttu peab õli puhastama ja jahutama omakorda. Filtreid on kaks ning nad võivad töötada korraga või eraldi nii, et on võimalik puhastada neid mootori töö ajal. Õlifiltritel on
Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. KOLBPUMBAD KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP 1.Pöörlev rootor, 5. Vedav võll, 2.Kaldseib (äärik), 6. Kardaanvõll, 3.Plunzerid (kolvid), 7.Tugijaotusketas, 4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid, 9- 10. Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine
pritsenurk 3. Kontrollida ja vajadusel reguleerida kütusepihustite pihustus kvaliteet 4. Kui eelnevad kolm punkti on tehtud, aga Pz erievus on ikka suur, siis tuleb reguleerida silindrisse antav kütuse hulka. Kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine. Kütuse eelsissepritse nurk γ avaldab suurt mõju silindris põlemisprotsessile. Liiga suur kütuse eelsissepritse nurk γ ehk varajane sissepritse nurk põhjustab väga kõrge Pz ja kutsub esile lisa koormusi vänt – kepsmehanismis. Liiga väike kütuse eelsissepritse nurk γ ehk hiline sissepritse nurk põhjustab madala Pz ja kütuse põlemine silindris venib paisumisprotsessi, tõuseb väljalaske gaaside temperatuur, mootori kasutegur väheneb, klapipõhjad kuumenevad üle Diisli valmistaja tehas määrab optimaalsed γ väärtused igale mootoritüübile eksperementaalselt katsetuste teel ja need tagavad SPM suurima võimsuse ja ökonoomsuse γ = 5 - 5°
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
ülevaltpoolt, ning õhem altpoolt ja see on seletatav sellega, et surve laagris on allpool suurem, kui seda on laagri üleval poolel ja seetõttu surutaksegi laagris alumises poolest õli välia.Võlli põõrlemisega jooksebki õli laagrist välja, ning seetõttu tuleb laagrisse juhtida koguaeg õli juurde. Õli juhitakse juurde alati laagri vähem koormatud piirkonna kaudu (kas pealt, või ka külgedelt), õli jaoks võidakse laagrite külgedele teha õlitaskud, kust põõrlev võll haarab ta kaasa. Õlikiilu teket võimaldab ka laagrilõtk [σ] st laagri tapi ja võlli kaela vaheline ruum peab võimaldama õlikiilu teket. Sellist õlitusviisi, kus õli antakse surve all laagrisse ja võll ise kannab seda laiali nimetatakse dünaamiliseks õlituseks. ÕLIDE FÜÜSIKALISED – KEEMILISED OMADUSED: Õlide kohta kehtivad semad normid, millised kehtisid kütuste kohta. Tänabäeval kasutatavate õlide liigid on: mineraalõlid sünteetilisedõlid
Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter
kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS. Kolb hakkab liikuma vastassuunas, põleva segu silindrisse andmine lõpetatakse, silindrisse jõudnud segu surutakse kokku , kolb jõuab, ülemisse surnud seisu, 3 väntvõll teeb järgmise pool poolpööret, silindri maht on kõige väiksem. 3. TÖÖTAKTIKS. Kokkusurutud põlev segu süüdatakse elektrisädemega, kolb surutakse ülemisest
1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama.
ja kontrollida. Võllitunnel on masinaruumi poolt veetiheda klinkettuksega suletav, et kaitsta masinaruumi deidvudseadme rikke korral laevakeresse tungiva vee eest. Võllitunneli eesmises ja tagumises osas on laiend retsess. Ahtripoolsest retsessist viib sageli ülatekile avariiväljapääs. Võllitunnel on enamasti kaarja ülaosaga, toetatud jäikusribidega. Võllitunnel on diametraaltasandist selliselt nihutatud, et võll ei läbi teda keskelt vaid äärest. See võimaldab inimeste vabamat liikumist tunnelis ja võlli mugavamat hooldamist. Võllitunnel võib läbida ahtripoolseid lastiruume, Sel juhul võetakse meetmeid tema kaitsmiseks vigastuste eest kaitsva puitkatte abil. Kuna tunnel segab lasti paigutamist, püütakse tänapäeval tema kõrvale ehitada kütusetankid, et lastiruumi põhja saaks jätta siledaks. Joon. 9.16. Võllitunnel. a) pikilõige, b) põiklõige, c) vaade ülalt (lõige BB); 1-
ühe täispöörde jooksul. põlemisjääkide eemaldamine silindrist ja selle täitmine värske kütteseguga toimub peaaegu üheaegselt töötakti lõpul ja survetakti algul. Tänu sellele saab mootori töötsüklit teostada väntvõlli ühe täispöörde vältel. 14. Vänt-kepsmehhanismi sõlmede loetelu Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb;b) kolvirõngas; c) kolvisõrm ; d) keps ja selle laagrod; e) väntvõll ja selle laagrid; f) hooratas. 15. Väntvõlli tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, mille jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis
Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus Väntvõlli poolt sekundis tehtud töö, võrdeline koormuse ja pöörlemisagedusega Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi,
Planetaarmehhanismi kasutatakse roomiktraktorite tagasildades. Planetaarmehhanismi abil vabastatakse üks roomik veoahelast, järsul pööramisel lisaks veel ka pidurdatakse. 2 külgülekanded 8 - satelliidid 3 seisupidurite trumlid 9 sisehammastega kroonhammasrattad 4 planetaarpidurite trumlid 10 päikeserattad (keskhammasrattad) 5 planetaarpidurilindid 11 - seisupidurilindid 6 peaülekande vedav hammasratas 12 võllid Pidurilintide läbirippe reguleerimiseks on karteri põhjas poldid. Reguleerimiseks keeratakse poldid lõpuni kinni ja siis 1...1,5 pööret tagasi. Planetaarpidurite reguleerimiseks keeratakse reguleerpoltidest lint lõpuni kinni ja seejärel antakse niipalju järele, et ringõnar kontrollvardal ühtiks toe tasapinnaga. Juhthoobade vabakäik peab olema 80...100 mm. Lõppülekanded.
väljuvad heitgaasid silindrist.Mootori tööga on seotud järgmised mõisted. Ülemine surnud seis (ü.s.s.) kolvi kõige ülemine asend. Alumine surnud seis (a.s.s.) kolvi kõige alumine asend. Väntvõlli vända raadius kaugus väntvõlli võllikaela teljest vändakaele teljeni. Kolvikäik S kolvi äärmiste asendite vahekaugus, mis võrdub väntvõlli vända kahe raadiusega. Iga kolvikäigu jooksul teeb väntvõll pool pööret. Takt - töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Põlemiskambri maht maht, mis jääb kolvi kohale, kui see asub ülemises surnud seisus. Silindri töömaht maht, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu liikumisel. 5 Silindri üldmaht maht kolvi kohal, kui see on alumises surnud seisus. On
ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus PUISTLASTILAEVAD E BULKERID Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega
sulevad sisse- ja väljalaskeavasid. Klappidega gaasijaotusmehhanismid võivad olla kahesugused: rippklappidega, mis asuvad plokikaanes, ja püst- ehk külgklappidega, mis asuvad mootoriplokis. Kahetaktilises mootoris võib gaasivahetus toimuda kahel viisil: 1- väntmehhanismiga, 2-segaviisil. Sel juhul siseneb õhk akna kaudu, mida suleb ja avab kolb, heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots toetub tõukuri sfäärilise süvendi põhja ja ülemine vastu nookuri reguleerpolti. Teljele paigutatud nookur vajutab pöördumisel klapi alla. Seejuures avaneb plokikaane kanal ning vedrud, mis olid eelnevalt klappide suletuna hoidmiseks pinge all, surutakse veel rohkem kokku. Klapi säär liigub puksis
sealt väljuv vedelik pumba imemise ebaühtluse st. vedelik liigub imitorus peaaegu ühtlase kiirusega . Joonisel siinuskõver 1 kujutab sissevoolu pumpa, sirge 2 keskmist juurdevoolu Q imitorust õhukatlasse. Punktides A ja B on juurdevool õhukatlasse ja äravool katlast pumpa ühesuurused. Punktis A on veetase õhukatlas kõige kõrgem ja õhuruum kõige väiksem Vmin. Sellest punktist peale muutub äravool juurdevoolust suuremaks ning veetase õhukatlas alaneb, kuni väntvõll pöördub asendisse B . Kui väntvõll jätkab pöörlemist , väheneb äravool veelgi ja lakkab siis hoopis . Katlas vabanenud ruum täitub jälle veega ja veetase hakkab uuesti tõusma. Viirutatud pinnad joonisel määravad veemahu muutuse õhukatlas : See vedeliku hulk võrdub Vmax - Vmin = 1,1 Ar = 0,55 A s , Kus A on silindri ristlõikepind , r väntvõlli raadius ja s- kolvikäik. Pumba töötamisel õhuhulk kuplites veega kokkupuutumisel ja sellega segunemisel väheneb
Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile? 2:1, väntvõll teeb kaks pööret sama ajaga kui nukkvõll teeb ühe. 3. Kas on võimalik eemaldada plokikaant nukkvõlli eemaldamata? Meie poolt vaadeldava mootori puhul ei ole, sest ligipääs plokikaane poltidele ei ole võimalik. 4. Kuidas õlitatakse nukkvõlli? Õlitagasivool karterisse. Nukkvõlli plokikaane poolsetes pakkudes on õlikanalid, mille kaudu toimub nukkvõlli õlitamine ja lisaks veel tagab õlituse õliudu. 5. Kuidas välditakse õli sattumist põlemiskambrisse?
asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut. hüdrosüsteemides ainult jõuallikatena, st täidesaatvate elementidena 1
Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõll keti või hammasrataste kaudu. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid üle. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki. Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi. Klappe hoiavad suletuna klapivedrud
ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga.
külge. Veetav ketas 11 asub käigukasti vedava võlli (sidurivõlli) 6 nuutidel, hooratta 1 ja suruketta 2 vahelises osas. Taldrikvedru 5 vajutab suruketast 2 vastu keta 11 hõõrdekatteid 14. Siduri lahutamiseks on olemas taldrikvedru 5, tugikuullaagriga lahutusmuhv (viimik) 9, lahutushark 10 Joonis 24:Ühekettaline kuiv lamellvedruga sidur. 1. Hooratas 2. Survekettas 3. Tugirõngas 4. Väändevõnke summutusvedru 5. Taldrikvedru (lamell) 6. Siduri võll 7. Tugi. 8. Neet 9. Lahutusmuhv(viimik) 10. Lahutushark 11. Siduriketas 12. Sidurikorv 13. Tangentsiaalvedru 14. Siduriketta kate. 18 Siduriketas Veetav ketas 3 on terasest (Joonis 25). Temale on needitud kaks hõõrdkatet 1. Katted 1 on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) 2 külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. Võnkesummuti osadeks on vedrud 8, mis asuvad veetava ketta rummu 6 väljalõigetes,
vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele. Täisülevaatus: Tankide laed, pillerite aluseid, vaheseinte alusplaadistus ja võllitunnel T eki põhjalik ülevaatus Mastide kinnitus K ereplaadistus kaarte juures K ereplaadistuse jääkpaksus Lisaülevaatus: täielik v osaline : Erakorraline ülevaatus tehakse pärast laevaavariid või laeva ümberehitamist Dokiülevaatus : Kontrollitakse: sõukruvi, täävitoru puksi välimisi osi ja kingstone ning mõõdetakse puksi kulumist. Reisielaveade ülevaatus : esmane ülevaatus, enne laeva kasutusele võtmist täisülevaatus (12 kuu jooksul seoses tunnistuste väljastamisega või nende kehtivuse kinnitamisega ja mis hõlmab ka laeva veealuse osa ülevaatust, veealuse osa dokiülevaatus 1 x 5 aasta jooksul (2x kui laev üle 10a)
Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle
Masinad maalritöödeks (madal-, kesk- ja kõrgsurveseadmed). Puit- ja betoonpõrandate hööveldamis- ja lihvimismasinad. Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid (kompressorid, krohvimismasinad). Kompressorid masinad algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Iseloomustab: väljuva gaasi rõhk, rõhu tõusu tase, tootlikkus, tarbitav võimsus, kasutegur. Kolbkompressor surub gaasi kokku silindris liikuv kolb. Kompressor seade koosneb õhufiltrist, resiiverist, suruõhu väljalaskeklapist, kondensaadi väljalaskmise kraanist, manomeetrist, mootorist, kaitseklapist. Kruvikompressor õhk imetakse läbi õhufiltri kompressori kruvielementi, mille käivitab kas elektrimootor või sisepõlemismootor. Jahutusõli voolab kruvielementi läbi õlifiltri. Tekkinud suruõhu ja õli segu pumbatakse mahutisse, kus õli eemaldatakse õhust õlieraldusfiltri abil. Õli voolab
EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3. KLAPPREGULEERIMISEGA KKP-D (KLAPP- KÕRGSURVEPUMBAD)6 3.1 KÜTUSE ALGUSEGA REGULEERITAVA KLAPP-PUMBA TÖÖPÕHIMÕTE.....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD.........................6 3.3 KOMBINEERITUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
