50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
• alusraam • tugipukk • silindrid • silindrikaas II vänt – kepsmehanism kolb keps väntvõll III gaasijaotis mehhanism klapid nookurid tõukurid nukkvõll sisselaskeaknad (2 taktiline mootor) väljalaskeaknad ( 2 taktiline mootor) IV SPM teenindavad süsteemid õlitussüsteem kütusesüsteem jahutussüsteem käivitus / reverseerimis – süsteem ülelaadimissüsteem ALUSRAAM 1-tihend; 2-väntvõlli raamlaager;3-kinnitus äärik; 1-äärik tugipuki kinnituseks; 4-alusraami risti vahesein; a-raamlaagri pesa; 2-pikki sein 3-kinnitus б-äärik tugipuki kinnituseks kronstein; a-õlikanal; б- vahe- sein; в-raamlaagripesa; г-
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes on võ
.......... 24 4 2.3 Peamasina teenindavad süsteemid.................................................................................. 27 2.3.1 Kütusesüsteem ......................................................................................................... 27 2.3.2 Õlitussüsteem .......................................................................................................... 34 2.3.3 Jahutussüsteem ........................................................................................................ 39 2.3.4 Käivitussüsteem ...................................................................................................... 43 2.3.5 Ülelaadimissüsteem ................................................................................................. 45 2.3.6 Sisse-ja väljalaskesüsteem...............................................................................
..100ºC, kaaluks 936kg, plaadi materjaliks AISI 304. Tihenditena kasutatakse õli –ja temperatuurikindlat kummi NBR. Plaadi paksus on 0,4mm ja jahutuspind jahuti kohta 55,8m 2. Õlijahuteid jahutatakse peamasinate madalatemperatuurilise tsirkulatsiooniveega. Enne jahuteid on õhuga reguleeritav termostaat, mis rakendub siis, kui masina koormus langeb alla 30%, sama põhimõttega töötab ka abimasinate õlijahuti termostaat. Jahutussüsteem Jahutussüsteem on kombineeritud magevee-merevee süsteem. Mageveesüsteem koosneb madalatemperatuurilisest ja kõrgetemperatuurilisest tsirkulatsioonist. Madalatemperatuuriline vesi pumbatakse läbi ülelaadimisõhu jahuti ja läbi õlijahuti, seejärel läbi termostaadi mis suunab jahutusvee kas madalatemperatuurilise vee jahutisse (fotol) või uuele ringilemasinasse. Kõrgetemperatuuriline vesi pumbatakse läbi silindriploki, silindrikaante ja
b)Poolkuiva karteriga - keskmise võimsusega laevadel, õli kogutakse tsirkulatsiooni õlipaaki. On kaks pumpa üldiselt. c)Kuiva karteriga õlitussüsteem - õli valgub kahe põhja vahel olevasse tsirkulisatsiooni tanki. Selles süsteemis ei puutu õli kokku õhu hapnikuga ja õli oksüdeerumine on minimaalne.Kaasaegsete laevade õlitussüsteemi lahutamatuks elemendisk on mõõteriistad, signalisatsioon ja automaatika. 34. Jahutussüsteem - SPM-i kasutegur on ~50%. Kütuse põlemisel läheb ülejäänud 50% soojusenakaduma. Detailide ülekuumenemise vältimiseks tuleb soojus välja juhtida(~25%). Enim kuumenevatelt detailidelt nagu silinder, silidriplokk, kolb jne. Jahutamiseks kasutatakse kasutatakse magedat vett. Teisi hõõrdumisest kuumenevaid osasid jahutab määrdeõli, mida jahutatakse omakorda mereveega. Et vältida soojuspingeid siis tuleks jahutada sooja veega,mistõttu merevesi ei
LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega • Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku asetatud keha tasakaalu
2. Õlijahuti on pragunend 3. Pihusti pihustusnurk liiga suur ja osa kütusest sattub silindrihülsi seinale Jahutussüsteemi rikked. Jahutusvee temperatuur liiga kõrge Põhjused: 1. Mereveesüsteemis kingston umbes 2. Jahutid umbes 3. Merevee või magevee pumbad katki 4. Termostaat rikkis 5. Pumba imipoolde sattub õhku 6. Paisupaagis veetase liiga madal 7. Imitorul on ventiil kinni või osaliselt kinni 8. Survetoru ummistunud 9. Jahutussüsteem täitunud katlakiviga 10. Jahutussüsteemi pumpade klapid ebatihedad Gaasivahetus süsteemi rikked Kõrged väljalaske gaaside temperatuurid Põhjused: 1, Kütuse kõrgsurvepump rikkis 2. Masin üle koormatud 3. Vesi ja õli kütuses ÜLDINE RIKETE KÕRVALDAMISE KORD: 1. Kõik rikked tuleb peale avastamist kõrvaldada koheselt 2. Kui rike nõuab mootori seiskamist, kuid olukord ei luba,siis tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida mootori kahjustamist. 3
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid