Jourdain palkas siis endale muusikaõpetaja (keda mängis Karl Koppelmaa) ja tantsuõpetaja (keda mängis Kermo Nigula). Muusikaõpetaja ning tantsuõpetaja vaidlesid kaua kumb neist parem on. Nad esitasid Jourdainile mitu pala ning Jourdain pidi siis valima milliseid neist ta tahaks esitada Dorimenele. Jourdain palkas veel endale vehklemisõpetaja (keda mängis Ken Rüütel). Vehklemisõpetaja õpetas Jourdainile kuidas vehelda. Vehklemisõpetaja karjus Jourdaini peale. Päris mitu korda tekkis selline tunne, et Jourdain ei saanud aru mis toimub. Jourdain palus abi ka filosoofiaõpetajalt (keda mängis Sebastian Talmar). Filosoofiaõpetaja üritas õpetada Jourdainile füüsikat, kuid Jourdain ei tahtnud seda õppida. Mida õpetada küll 40-aastasele mehele, kes õppis alles kirjutama ja lugema ? Jourdain pakkus välja õppida tähtede hääldamist. Filosoofiaõpetaja hakkas siis Jourdainile erinevaid hääldusi õpetama, alustades täishäälikutest
,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Naeruväärne ei ole ta mitte selle siira püüde tõttu, vaid oma võimetusega. See komöödia oli Molière'i menukamaid teoseid. Muu hulgas väärib tähelepanu selle sõnakoomika: esindatud on eri kõnelaadid salongivestluste peenutsevast stiilist kuni teenijate värvika keelepruugini.
Lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" Kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) Kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Kasutatud kirjandus Anne Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Tln, 2006 Igor Saitanov. Maailmakirjandus. Barokist valgustuseni Gustav Suits. Molière ja meie Looming 1924, nr. 2, 4, 6 ja 1925, nr. 6; uustrükk G. Suits, "Vabaduse väraval", Ilmamaa, Tartu 2002, lk. 294329
annaabi.ee 
