Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Add link

Jõud looduses - sarnased materjalid

elastsusj, rdej, rdumine, veereh, raskusj, ilitada, elda, vastastikm, inertsus, gravitatsioonij, seisuh, tervikuna, hjuste, piisab, hemalt, iksem, seletatav, kukkuda, ikese, deformatsiooniks, taastu, venib, pidama, paigalseisu
14
doc

Jõud looduses

JÕUD Kehade vastasmõju tulemusena muutub kõikide vastasmõjus olevate kehade kiirus, võib muutuda ka kehade kuju. Seega põhjustab kehade vastasmõju kiirenduse (kiiruse muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad ki...

Füüsika - Keskkool
5 allalaadimist
1
rtf

Newtoni seadused, jõud looduses

...alsetes taustsüsteemides (liiguvad kiirendusega). II seadus: kui on vastastikmõju, saab keha kiirenduse. kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade ...

Füüsika - Keskkool
47 allalaadimist
1
doc

Newtoni seadused. Jõud looduses

Newtoni seadused. Jõud looduses Jõud-füüsikaline suurus, iseloomustab vastastikmõju tugevust[tähis-F]. Mass-iseloomustab keha inertsust. Newtoni I seadus-keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.Kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Newtoni III seadus-keha kiirendu...

Füüsika - Keskkool
22 allalaadimist
27
doc

Füüsika

...tusi ja füüsikaliste kehade omadusi. -) Füüsika on loodusteadus. LOODUSTEADUS Füüsika Keemia Geograadia Bioloogia Matemaatika ...... 1. Füüsikaline keha ja füüsikalised nähtused. * Füüsikaliseks nähtuseks nimetatakse kõiki looduses toimuvaid muutusi. -) Füüsikaliste nähtuste hulka kuuluvad: soojuslikud nähtused, elektrilised nähtused, valgus nähtused ja mehaanilised nähtused. * Füüsikaliseks kehaks nimetatakse kõiki meid ümbritsevaid esemeid. *Füüsikas saadakse teadmisi vaatluste ja katsete abil. -) Vaatlus on füüsikalise näh...

Füüsika -
21 allalaadimist
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

...üd saab leida, milline on liikumine pärast vastastikmõju toimumist. Seejuures pole vaja teada, kui tugev ja millise kestusega see vastastikmõju oli. Rakendusalad: reaktiivliikumine (re- + activus -- ladina k vastu + tegutsev), mida kasutatakse nii tehnikas kui ka mõne looma poolt looduses. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju -- teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Just tänu sellele saavadki kehad liikuma hakata. Jalad tõukavad teekatet, aerud vett, lennukipropeller õhku. Pöörd...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
51 allalaadimist
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

...ilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektrilises vastastikmõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (seda saab mõõta), 3) keha, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Positiivseid laenguid märgitakse + märgiga, negatiivseid ­ märgiga. Laengu ühikuks SI-süsteemis on üks kulon (1 C). Üks kulon on laeng, mis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget, kui selles on v...

Füüsikaline maailmapilt - Kutsekool
49 allalaadimist
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

...vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika põhiküsimus: Mis on põhjuslikkuse põhjus? Kaasaegne vastus sellele kõlab: fermionide ja bosonite supersümmeetria. Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süs...

Füüsika -
21 allalaadimist
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

...füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika on põhivahend uue kollektiivse info saamiseks (indiviidide maailmapiltide ühisosa täiendamiseks). Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad põhilised seaduspärasused ja teha need üldarusaadavaks ("tõlkida" inimkeelde). Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süstematiseeritud info, mida inimindiviid maailma kohta omab. Füüsikalise maailmapildi omamine tähenda...

Füüsika - Keskkool
197 allalaadimist
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

...µõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju – avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained. Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur. Vaba langemine – kehade kukkumine, ku...

Füüsika - Põhikool
25 allalaadimist
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

...liku töö ja kulutatud energia kulu: A Q - Q2 T - T2 = kas = 1 100% või = 1 100% Q1 Q1 T1 (Ideaalne soojusmasin) Termodünaamika teine printsiip paneb paika protsesside suuna, mis looduses toimuvad. 1. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 3. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Iseeneslik protsess tähendab suletud süsteemi lähtudes makrokä...

Füüsika - Keskkool
548 allalaadimist
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

...skeskkond. Soojusmasina kasutegur ­ näitab kasuliku töö ja kulutatud energia kulu: A Q Q T T kas 1 2 100% või 1 2 100% (Ideaalne soojusmasin) Q1 Q1 T1 Termodünaamika teine printsiip paneb paika protsesside suuna, mis looduses toimuvad. 1. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 3. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Iseeneslik protsess tähendab suletud süsteemi lähtudes makrokä...

Füüsika - Keskkool
29 allalaadimist
29
doc

Põhivara füüsikas

...vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika põhiküsimus: Mis on põhjuslikkuse põhjus? Kaasaegne vastus sellele kõlab: fermionide ja bosonite supersümmeetria. Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süs...

Füüsika - Keskkool
102 allalaadimist
2
pdf

Füüsika KT nr 5: Gravitatsioonijõud, raskusjõud

Füüsika KT nr 5 Gravitatsioonijõud 1. Gravitatsioonijõud - (kõige üldisem jõud, mis mõjub kõikidele kehadele - universaalne jõud) jõud, millega tõmbuvad kõik kehad sõltumata kujust/materjalist/laengust jne 2. Millest gra...

Füüsika - Keskkool
5 allalaadimist
1
doc

Jõud ja gravitatsioon

1. Jõud * Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.( vastastik mõju) * Jõu ühik on 1N, tähis F. * Jõud on suunatud suurus. Jõu mõjumise tulemus * Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse või keha deformeerimise. Kujutamine joonisel * Jõud on vektoriaalne suurus, se...

Füüsika - Põhikool
12 allalaadimist
3
doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendis...

Füüsika - Põhikool
83 allalaadimist
15
doc

Dünaamika

...ub? 2. Kaheosaline rakett massiga 500 kg lendab vertikaalselt üles. Kui rakett saavurab kiiruse 100 m/s, eraldub temast kapsel mõõteaparatuuriga. Kapsli kiirus Maa suhtes on pärast eraldumist 115 m/s. Kapsli mass on 200 kg. Kui suur on raketi ülejäänud osa kiirus? 6. Jõud looduses 6. 1. Gravitatsiooni seadus Ülemaailmne gravitatsiooni seadus: Kehade vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt kehade massidest ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust. m1 m2 F =G ...

Füüsika - Keskkool
54 allalaadimist
105
doc

Füüsika konspekt

...eldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. Einsteini lummasid suured kiirused. Juba koolipoisina otsis ta vastust küsimusele ­ mis juhtuks, kui kihutaksime valgusele valguse kiirusega järele? Paarikümne aasta pärast jõudis ta seal...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
257 allalaadimist
15
doc

Füüsika I eksami piletid

...guvad ühesuguse kiiruse-ga või jäävad paigale. Abs. mitteelastse põrke puhul kehtib vaid im-pulsi jäävuse seadus, meh. en. jäävuse seadus aga ei kehti ­ selle asemel peab paika summaarse energia, s.t. mehaanilise ja siseen. summa jäävuse seadus. §26. Gravitatsioonis. Kõik kehad looduses tõmbuvad vastastikku. Newton avastas seaduse, millele see tõmbumine allub, ning kannab ülemaailmse gravitatsiooniseaduse nime. Selle seaduse järgi on jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehad masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: f= m1m2/r2, kus on...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
1067 allalaadimist
10
odt

Füüsika 10. klassi teemad

...usmasina kasutegur, valemid Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast = (Akas /Q1)*100%=(Q1-Q2/Q1)*100%=(T1- T2/T1)*100% Mida tähendab protsesside iseeneslik kulg looduses? Suletud süsteemis saavad kuumad kehad vaid jahtuda, külmad kehad soojeneda. Soojus levib soojemalt kehalt külmemale. Milline on soojusvahetuse suund? Kui kaua see kestab? Soojusvahetus toimub soojemalt kehalt külmemale, kuni kehade temperatuurid on võrdsustunud. Mis on entroopia? Entroopia on ener...

Füüsika - Keskkool
50 allalaadimist
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

...2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masske...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
95 allalaadimist
2
doc

Füüsika kordamis küsimused ja vastused

Füüsika kordamis küsimused Jõud looduses 1. Mis on keha inerts? 2. Kuidas on seotud keha inertsus ja tema mass? 3. Millal muutub keha kiirus? 4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomust...

Füüsika - Põhikool
94 allalaadimist
12
doc

üldiselt füüsikast

...või tabelitena. 2. Katse on nähtuse kuntslik esiletoomine kasutades vajalikku aparatuuri ja omades kindlat eesmärki. Nähtuste seletamiseks luuakse hüpotees ehk oletus. Tema kontrollimiseks korraldatakse katsed ja hüpotees, mida kinnitav katse on juba teaduslik tõde, mis esitleb looduses esinevaid seaduspärasusi (paratamatuid) seadused, mida pole võimalik muuta. Mitu omavahel seotud seadust moodustavad teaduslikku teooria. Ruum, aeg, mateeria. Maailm on lihtne tervik, mille moodustab arvutu hulk omavahel seotuid esemeid ja sündmusi. Ühed sündmused võivad olla te...

Füüsika - Keskkool
151 allalaadimist
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

...leb 1kg ainele anda, et ta t0 tõuseks 1K võrra. Termodünaamika I printsiip- Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemienergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. U = A + Q Termodünaamika II printsiip ­ Käib protsesside kohta looduses. 3 sõnastust. 1) Soojus ei saa minna külmemalt kehalt kuumemale iseenesest. Peetakse silmas suletus süsteemi. Pmts võib soojus minna ka külmemat soojemale, aga see eeldab töö tegemist. 2) Suletud süsteemi püüab üle minna korrastatud (ained on segunemata) olekust mi...

Füüsika - Keskkool
58 allalaadimist
6
docx

Jõud

1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuj...

Füüsika - Keskkool
21 allalaadimist
66
docx

Füüsika I konspekt

... arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Skalaarid on näiteks aeg, mass, töö jne. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmine toimub kas rööpküliku või hulknurga reegli järgi, nimetatakse vektoriteks. Vektorid on näiteks kiirus, nihe, jõud. Vektorite eristamiseks skalaaridest märgitakse nende tähise kohale nooleke. Vektorite liitimine: kahe vektori liitmine rööpküliku reegli järgi v=v 1+v2; kui vektoreid on rohkem kui kaks, on otstarbekam liita neid hulknurga reegli järgi v=v1+v2+v3 Vektorite lahutamine: ühe vektori lahu...

Füüsika -
47 allalaadimist
27
doc

Mehaanika

... mis on suunatud tasakaaluasendi poole ja mis püüab keha tasakaaluasendisse tagasi tuua. - Hõõrdumine süsteemis peab olema küllalt väike, sest muidu kas võnkumised sumbuvad kiiresti s.o. (võnkumise ulatus väheneb kiiresti ja lõpuks jääb keha seisma) või ei teki üldse. Looduses tekkivad vabavõnkumised on liikumisega kaasneva hõõdumise tõttu sumbuvad võnkumised. Sumbumatud vabavõnkumised on võimalikud ainult hõõrde puudumisel. Perioodiliselt korduvate välisjõudude mõjul toimuvaid võnkumisi nimetatakse sundvõnkumisteks. Sundvõnkumise sageduse määrab ära välise...

Füüsika - Kutsekool
171 allalaadimist
21
docx

Loodusteadused 2017/2018 eksamipileti vastused

...skme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks ni...

Füüsika - Eesti Mereakadeemia
4 allalaadimist
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

... 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurus...

Füüsika - Põhikool
267 allalaadimist
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

... 2 i +2 C mp = R. (5.23) 2 5.6. Termodünaamika teine alus. Jäävuse seadused ei määra protsesside suunda looduses. Näiteks poleks siseenergia üleminek soojemalt kehalt külmemale üldse mitte vastuolus energia jäävuse seadusega (termodünaamika esimese alusega), ometigi ei toimu selline protsess iseenesest kunagi. Järelikult on olemas veel mingi looduse üldine seadus, mis määrab iseeneslike protses...

Füüsika - Eesti Maaülikool
98 allalaadimist
23
doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, ...

Füüsika täiendusõpe - Eesti Mereakadeemia
8 allalaadimist
1
rtf

Füüsika mõistete seletused

... või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus : kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga: . Gravitatsioonijõud on suurima ulatusega jõud looduses, nt : 1) grav. jõud hoiab koos tähesüsteeme. 2) tõus ja mõõn on põhjustatud Maa ja Kuu ning ka Päikese gravitatsioonist. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks keha tõmbavad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. ...

Füüsika - Keskkool
3 allalaadimist
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

...roni, mille mass on elektroni tühise massi võrra suurem ( m pn 1838me ). Ja vastupidi, kui neutron väljastab elektroni, saame prootoni. Prooton ja neutron on elementaarosakesed, kusjuures prooton on ka vesiniku aatomi tuumaks. Vaba neutroni eluiga on 15,3 minutit. Seetõttu ei ole looduses vabu neutroneid, kuid neid saab tuumareaktsioonidega. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv A = Z + N . Isotoobid on ühe ja sama elemendi teisendid, millel on erinev neutronite arv, st ka erinev massiarv. Laeng Z on sama, st järjekorranumber Mendelejevi tabelis sama. Radioaktiivsuseks nime...

Füüsika - Keskkool
1303 allalaadimist
5
docx

Füüsika katseteks

...ete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elementaarlaeng ­ vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. Elektrivool ­ elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. Vabad laengukandjad ­ laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Peavad olemas olema vabad laengukandjad. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse lae...

Füüsika - Põhikool
32 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun