T=2l/g.Füüsikaliseks pendliks võib olla iga keha,kui V- ruumala,m-ass,µ-moolmass.RT-ruumala. see on nii kinnitatud,et ta saab võnkuda ning 30.Tahke keha joon ja ruumpaisumine: kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. l=lt-l0 T=2I0/mgl ; T=2lt/g ,lt taandatud õlg. 17.Võnkumiste sumbumine:Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab siinusfunktsioon kuid selle amblituud väheneb ajas eksponentsiaalselt.x=Asinst; s=02-2; (1+t)-joonpaisumis binoom. =r/2m ;=lnA(t)/A(t+T)= T ; -sumbuvus tegur,r- V=Vt-Vo Keskonna takistustegur.Võnkleamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement( ),mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaitmiga.
Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 Vt=V0(l+t) Ruumipaisumistegur Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. näitab ,kui suure osa algruumalast temp 0 0 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() on staatiline rõhk(p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(gh) ja dünaamilise rõhu(v2/2)summa jääv suurus. p1+gh1+v12/2= p2+gh2+v22/2; v-kiirus 5.Isokooriline protsess on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga gaashulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 0°C. Variant2 1
β=3α Vt=V0(l+βt) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m 0-seisumass osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 v / c) N 1. -iga keha seisab paigal (1+αt) joonpaisumis binoom (1+βt) ruumapsiumis binoom v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/m N 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F-resulteeriv jõud,mis on samasuunalise kiirendusega). 2. ühtlane sirgjooneline liikumine- keha või masspunkti sirgjooneline liikumine,
6variant 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine-Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega() mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega..Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid j...
β=3α Vt=V0(l+βt) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m 0-seisumass osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 v / c) N 1. -iga keha seisab paigal (1+αt) joonpaisumis binoom (1+βt) ruumapsiumis binoom v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/mN 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F-resulteeriv jõud,mis on samasuunalise kiirendusega). 2. ühtlane sirgjooneline liikumine- keha või masspunkti sirgjooneline liikumine,
Soojust antakse ära. Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis-ja tahkumistemperatuuri, kristalsetel aga on. Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete temp muutumisel l=lt -l0 lt keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust , mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimusest nim ruumipaisumisteguriks. =3 Vt=V0 (l+t) ruumipaisumistegur näitab, kui suure osa algruumalast temp 0° suureneb ruumala, kui keha soojendada 1° võrra (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) Aine oleku diagramm Y = temperatuur ja X = energia lisamine... Algab siis tahkest... tõuseb kuni T ulamine.. on stabiilne, mingi hetk hakkab tõusma jälle ja on vedel, kuni keemistemperatuurini.. seal siis on stabiilne. Energia jällegi neeldub ja edasi siis hakkab temperatuur tõusma ning aine on gaasiline. See on kristallilise aine puhul. Amorfsel ainel on sinkavonka joon, ilma stabiliseerumiseta tahkest gaasini. Varjant 1 1.skalaarid ja vektorid; 2
29.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete muutumine temp muutumisel. l= l0t = l(l0t) mõõtühik (l/C) lt=l0(l+t) lt-keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 Vt=V0(l+t) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 10 võrra (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom 30.Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand pV=2/3·n =mv2 n-molekulide arv. -nurkkiirendus Mol kin teooria põhidef gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdne 2/3 kõikide molekulide keskmise kineetilise energiaga . Molekulide kin en võrdub 2/3 Boltzmanni konstandi (K=1,38·10 -23J/K) ja absoluutse temperatuuri korrutisega . =3/2·KT R=8,31·10 3 un gaasi konst K=R/NA NA=6,02·1026 l/Kmol . 31
5 Tabel 2. Metallide sulamistemperatuur Metall Ts (°C) Tsink 419 Alumiinium 660 Vask 1083 Raud 1539 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. 4.2. Materjalide tehnoloogilised omadused Valatavus Survetöödeldavus Lõiketöödeldavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetatavus 4.3. Materjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri
20. Erinevate teraste, -malmide, -titaani ja värviliste metallide keevitamine. Roostevaba terase keevitamine keevitatavus on eriti hea (N: kasutades käsikaarkeevitust) on madala sulamistemperatuuriga vajalik väiksem keevituskaare võimsus; madal soojusjuhtivus (suureneb termotsoonimõju 5 temp.)- on vaja piirata keevitusenergiat ja keevitusvoolu; suur joonpaisumis tegur detailid tuleb kinnitada rakistesse ja keevitada lõikudena Malmi keevitamine kasutatakse külmkeevitust või poolkuumkeevitust nikkel, nikkel-raud, pronks .. elektroodidega. Malmi keevitust raskendavad: habras, väike deformatsioonivõime, kiire jahutamise korral võib tekkida hapra struktuuriga valgemalm Alumiiniumi keevitamine hästi keevitatav materjal, kasutada võib erinevaid meetodeid: sula- ja survekeevitust.
Elektrijaam tekitab faasijuhtmes pinge Maa suhtes. Vooluring moodustub faasijuhtme ühenda- misel mitte ainult nulljuhtmega vaid ka Maaga. Elektriohu vähendamiseks kasutatakse tarvitite ühendamisel siiski nulljuhet. Ülemäära tugevate voolude vältimiseks kasutatakse kaitsmeid, mis paigaldatakse faa- sijuhtmetele. Sulavkaitse on traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles su- lab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumis- teguriga metallist koosnev plaadike, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. Kaitse rakendub reeglina juhul kui voolu- ringis tekib lühis. See on faasijuhtme niisugune ühendus nulljuhtmega (või Maaga), mille takistus on palju väiksem suvalise lubatud tarviti omast. Väikese takistusega kaasneb Ohmi seaduse kohaselt suur voolutugevus. Uuemate vahelduvvooluseadmete pistikud sisaldavad lisaks faasi- ja nullklemmile
oma, s.o. 1539 °C(volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis-teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis-teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Korrosioonikindlus . Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Mehhaanilised omadused. Tugevus. Selleks nim materjali omadust vastupanna pidevalt mõjutavale jõule. Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände ja nihketugevus
Puidu soojusjuhtivus sõltuvus tihedusest – mida suurem tihedus, seda parem juhtuvis. Soojusjuhtivus sõltub kiudude suunast – suurim pikikiudu, ca kaks korda suurem kui ristikiudu. Soojusjuhtivus omab praktilist otstarvet puidu kasutamisel ehituses. Puidu soojuspaisumine. Puit nagu kõik tahked kehad muudab temp, muutudes oma mõõtmeid. Soojendamisel paisub, jahtumisel tõmbab kokku. Materjalide soojuslikku paisumist isel, joonpaisumis tegur , mis näitab, kui palju muutuvad materjali mõõtmed temp muutudes 1oC võrra. Võrreldes niiskuse muutusest tingitud mõõdumuutustega on puidu soojuspaisumine väike ja ei oma praktilist tähtsust. Puidu kütteväärtus. Kütteväärtuseks nim, teatud hulga (1kg) kütuse täielikul ärapõlemisel eralduvat soojushulka. Ühik on kcal/kg Mõnede kütteainete kütteväärtused kcal/kg : Absoluutselt kuiv puit 4520 kcal/kg.
Tsink 7140 Soojuspaisumine Tina 7290 Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult Raud 7870 iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis- Nioobium 8600 teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis- Nikkel 8880 teguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada Vask 8930 vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, Raskmetallid raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, tempe- Molübdeen 10 200 ratuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka Hõbe 10 500 masinaosade korral
annaabi.ee 
