Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist. Lõikepinnaks nimetatakse pinda mis moodustub töödeldaval toorikul vahetult lõiketera lõikeserva vastas
peatelje liikumise joonkiirused peatelje ette paigutatud püsttasandile Asendis 1 tõelise meridiaani ja tundliku elemendi vaheline nurk α põhjustab tõelise horisondi pöörlemise päripäeva, mille tõttu tõeline horisont liigub allapoole, tundliku elemendi peatelg aga näivalt ülespoole kiirusega v1. Maa püstkomponent ω2 põhjustab tundliku elemendi näilise liikumise eemale tõelisest meridiaanist kiirusega v2. Et tundlikul elemendil puudub joonliikumine, on kiiruse v2 suurus püsiväärtusega kõigis edaspidi vaadeldavates asendites. Tundliku elemendi peatelg asendis 1 liigub kiiruste v1 ja v2 resultandi suunas eemale tõelisest meridiaanist. Asendis 2 kiirus v1 on veidike kasvanud, sest nurk α on suurenenud. On tekkinud nurk β tundliku elemendi peatelje ja tõelise horisondi vahel, mille tulemusena ilmub raskusjõu moment Bβ, mis tekitab tundliku elemendi peateljele kiiruse v3.Kuna asendis 2 on v2 ja v3 võrdsed, toimub
annaabi.ee 
