Vincent van Gogh
tagasihoidlikud esemed ja ümbritsevad maastikud kuulusid tema pildikeelde hiljemgi.
Varasele loomeperioodile iseloomulikuna võib välja tuua ka ainesega haakuvad lihtsad toonid
kunstniku värvipaletis maalähedased toonid, tihtipeale liialdatult tumepruunid -, samuti
tema õpetajalt Mauve'ilt pärineva valguse ja varju põhimõtte, millega kaasnes kirgaste
värvide puudumine.
Samalaadne iha jõulisema väljendusrikkuse järele ilmnes tema joonistusstiilis: ta loobus
kontuuride rõhutamisest ning panustas ruumi, volüümi ja elutruuduse rõhutamisele. Ta püüdis
maalida elusaid inimesi, paludes naabritel poseerida või vaadeldes neid töötamas. Tema
vähenõudlik eluviis ja alaline majanduslik sõltuvus teistest olid määravad faktorid, miks
kunstnik tundis südamest kaasa lihtrahvale, keda ta maalis. Van Goghi realistlikud tööd on
näiteks ,,Kuduja avatud akna ees" ning ,,Angelus (Õhupalve)".