E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
461
lides»). Muidugi ei saa seejuures jäta arvesse võmata ka asjaolu, et tolleaegseis
tingimustes ei olnud Bornhöel võmalust tö otada kutselise kirjanikuna. ta võs võta
oma kirjanduslikku tegevust, samuti kui tegelemist kujutava kunsti ja muusika alal,
peaasjalikult ainult huvipakkuva kõvalharrastusena. Bornhöe pliiatsi- ja
sulejoonistuste põjal võb kõelda tema omapäasest ja vaieldamatust kunstnikutalendist,
teravast pilgust elunätuste tajumisel ia väjapaistvast joonistusoskusest.
Andeka muusikuna mägis Bornhöe paliusid instrumente, eriti viiulit ja klave-rit,
tundis põjalikult muusikaliteratuuri ja võs ka ise kaasakiskuvalt improviseerida.
Tõnäliselt halvasid üalpidamismurert, millest Bornhöe kogu elu ei vabanenud, ning
hilisem kuiv kutsetö o kohtus aja jooksul mitmekügse ja andeka isiksuse kunstilised
huvid.
Bornhöe loomingu peamiseks eesmägiks oli võtlus balti aadli vastu, selle
kõval kodanliku ladviku kokkuleplikkuse ja rahvusliku reetlikkiise kaudnp