Tema teosed on nt. ,,Lennukid ja lilled", ,,Fenomen", ,,Worrying view. A floor" ja ,,Liivakast". Minu lemmik maal on ,,Nuttev ingel", sest see on huvitav ja samas ka ilus. On teada, et eelkõige joonistusõppejõud olid Mäetammest vaimustuses, soovitades tal kool nelja aasta asemel kolmega lõpetada. Vive Tolli, üks õppejõududest, meenutab teda siiani kui üle kooli joonistajat. Ent hoolimata tööde selgest tehnilisest iseväärtusest lisaks joonistuslikule tugevusele teeb Mäetamm ka mõned märkimisväärselt nooblid värviipponid on need maalid võluvad eelkõige oma äraspidise loogika ja varjamatu huumori tõttu. Tõsi, mõnes töös valib Mäetamm motiivi võrdlemisi klassikaliselt, väljas on ka näiteks maaliklassis valminud portree modellist, kuid enamikus töödes on tema pintsli ette jäänud ikkagi ootamatud stseenid. Valikupõhimõtet on võrdlemisi raske määratleda kui tavaliselt räägitakse
avalduse Peterburi Parun Stieglitzi tehnilise joonistamise keskõppeasutusse astumiseks. Samas koolis õppisid peale Triigi ka Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Günther Reindorff jt. Siin puutus Triik kokku vene kunstiga, eriti tol ajal tooni andnud rühmitusega Mir Iskusstva. See polnud enam käsitöö, vaid tõeline kunst. Saabus 1905. aasta ja revolutsioonilised meeleolud kandusid ka kooli seinte vahele. Stieglitzi kool jäi oma joonistuslikule käsitööle orienteeritusega Eesti kunstnikele kitsaks. Tekkis mõte minna õppima kuhugi välismaale. 1906. aastal siirdus Triik Helsingisse ja sealt edasi Ahvemaale. Ahvenamaa ahvatles kunstnikke. Maastik ise provotseeris kunstnikke tegema just selliseid maale. Muidugi ei maalinud nad neid fotograafilise täpsusega. Ikka valitses juugendstiil ja nii stiliseerisid kunstnikud motiivi vooklevateks joonteks ja lisasid värvi. Ees terendas Pariis. Jätnud
annaabi.ee 
