valitsevaid seaduspärasusi uurima ning järk-järgult oma huvides ära kasutama. (tänu sellele rongid, lennukid, mobiilid jne) Kuid peale tahtmise teada on inimesel tahe ka tunda, midagi läbi elada, mis ei ole saavutatav igapäevase tööga. Selle jaoks ongi loodud kujutavkunst, kirjandus, muusika, teater, kino. Millal ja kuidas kunst tekkis on vaieldav. Ütleme nii, et kunst on VÄGA VANA. Juba mammuti kaasaegsetel oli väga arenenud imetlusväärne joonistamisoskus (koopamaalingud). Ürginimesel oli olemas tung tunnetuse järele, seda näitavad õige varakult tekkinud põhilised kunstiliigid: · Kirjandus (suust-suhu müüdid, muinasjutud) · Kujutav- ja tarbekunst · Muusika, laul ja tants · Teatri alged rituaalide näol. Nii nagu teadus, areneb ka kunst pidevalt edasi ja etendab inimese elus aina suuremat rolli vaba aja sisustamisel. Mis on kunst? Sellele pole lihtne vastata
Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära, südamlikkus. Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb paika teema, värvid, poosid jne.) KA liidriks sai Charles Le Brun, kes oli tähtsaim kriitik ja otsustaja. Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud enam reeglite tõttu oma loomingut levitada. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Piduliku meeleoluga pildid, teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju
Kujutab erinevaid inimtüüpe. „Sõjakoledused“ on kõige realistlikum effordi sari ja karmim. 17.saj II poolel tõuseb kunstis esile õukonna maitse ja põhiliseks saab baroklik klassitsism. Rajatakse kunstiakadeemia, mis pani paika ka normid. Direktoriks oli Charles le Brun, kus omandab põhimõtteliselt diktaatorlikud võimed kunsti osas. Akadeemia nõudis rangelt kõrgklassi kunsti järgmist. Täpsus, selgus ja idealiseerunud joonistus, värvid olid teisejärgulised. Le Brun arvas, et joonistamisoskus eristab käsitöölisest. Antiikkunstist võetakse skulptuurid. Prantsuse kunst saab 17.saj lõpul Euroopas autoriteedi ja määrab edasi akadeemilise kunsti. Avatakse Prantsuse akadeemia Roomas. Roomas töötasid Prantsuse kunsti parimad esindajad. Nicolas Poussin sai klassikalise kunstihariduse, kasutab antiikkirjandusest ja –kunsti. Põhiliselt kujutab üllaid ja suuri tegusi, mis toimuvad antiikarhidektuuri taustal. Inimeste emotsioone eriti ei kujuta. Töödes on vihje ajakulgu
Eristatakse 2 uneseisundit: REM-uni (kiired silmaliigutused, südame löögisagedus, vererõhk, kudede aktiivsus, kehatemp tõusevad, suurte lihaste halvatus, väiksemad tõmplevad, elavad unenäod) ja non-REM uni (unenägusid vähe, lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine · Implitsiidne e protseduuriline- (alateadlik) rattasõidu-, joonistamisoskus Info salvestus toimub temporaalsagara mediaalsete struktuuridega (hipokampus). Kõnekeskused · Broca keskus vas frontaalsagaras- motorne kõnekeskus · Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele · termoretseptorid reageerivad temperatuurile
mänguasjadega, sest nad teavad kuidas need toimivad. Vanemad peaksid sellel eluhetkel 21 julgustama ja koos mängima uute mänguasjade ja pusledega. Voolimine on väga hea tegevus nii et tasuks varud koju kas plastiliini või kellel on aed muretseda liivakast. Lähenedes teisele eluaastale on lapse käteosavus tublisti arenenud. Teda võiks kaasata nüüd toiduainete lahtipakkimisel ning pakendite avamisel. Ka joonistamisoskus on selles vanuses väga palju edasi jõudnud. Ta suudab nüüd erinevaid kujundeid järgi joonistada. Sellest tulenevalt võiks ema või isa joonisata paberile mõne lihtsa kuju ning laskma lapsel järgi joonistada. See vanus on ka küpsetamise õpetamiseks hea aeg. Lapsele võiks anda segamiseks taignaid või lasta tal tainas lati rullida. Kolmandaks eluaastaks on lapse käeline tegevus väga palju juba arenenud. Ta suudab kasutada söögiriistasid ja ennast ise riietada
viljakamaks. Vähendas ruumikujutist, teosed muutusid tasapinnalisemaks, hakkas kasutama ebatavalisi värve nt ,,Kollane Kristus" Püüdis kujutada filosoofilist liturgilist teemat ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" Värvikirevad maalid ,,Ta matete", ,,Nägemus pärast jutlust", ,,Autportree". Süntetistlik stiil teosed, milles on religioossed või legendilised vihjed. P. Cezanne oli pettunud ühiskonnas, kes ei mõistnud tema kunsti. Tema vilets joonistamisoskus pani teda kasutama kehade geometriseerimise võtet. Mõjutas kubismi teket. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormitunnetusega ,,Poiss punase vestiga", on teinud ka natüürmorte ,,Natüürmord õunaga", ,,Natüürmort kummutiga." Lõhkus tsentraalperspektiivi ,,Kaardimängijad V", ,,Suplevad naised", maasikumaal ,,Saint Victoire mägi" Puätnillism neoimpressionism, rajatud G. Seurat poolt ning hiljem edasi arendatud P. Signaci poolt
annaabi.ee 
