Anakonda kere põhivärvus on hallikasroheline, suurte tumepunaste ümmarguste või piklike laikudega, mis paiknevad malelaua ruutudena. Kere külgedel kulgeb rida väikesi heledaid laike, mida ümbritseb must rõngas. Selline värvus varjab suurepäraselt anakondat, kui ta peitub, lebades vaikses jõekäärus, kus hallikasrohelises vees ujuvad pruunid lehed ja vetikapuhmad. Oma saakloomi jahib ta luurates tagasihoidlikes nurgakestes. Tema saakloomad on mitmesugused imetajad, kes tulevad joomiskohtadesse, veelinnud, mõnikord ka kilponnad ja noores kaimanid. Anakonda ohvirks langevad ka kodusead, koerad, kanad, pardid , kui nad tulevad vee äärde. Anakonda on munaspoegija, emane toob ilmale 28 kuni 43 järglast, kes on 50 kuni 80 cm pikkused, mõnikord aga võib muneda. (Bannikov et al, 1985.) Kokkuvõte Boad ja püütonid on suured kägistajad, kes elavad enamasti soojas ja troopilises keskkonnas. Nad söövad närilisi ja muid loomi. Tugevast toidust piisab maole mitmeks
vaja tugevdada alkoholi tarbimist. Eestis on olnud alati väga tugev Venemaa mõju alkoholi tarbimisele, nad on olnud naaberriigid ja Nõukogude Liit aastakümneid). Nõukogude kultuuri maskuliinsust kirjeldab kange alkohol ja enesehävitavad tegevused (suitsetamine). Venemaad on alati seostatud kange alkoholiga. Joodi selleks, et julgust saada, et naistega suhelda. Kohad kus juuakse kannavad endaga kaasa erinevaid norme. Kui noored naised rääkisid maal joomiskohtadesse minemisest, tundsid nad, et neid on koheselt märgatud ning mõned neist tundsid, et see võib olla ohuks nende identiteedile. Intervjuu: ,,Maal on parem juua, seal on vabam. Seal on võõrad igal pool. Tallinnas ma tunnen nii paljusid inimesi, et kui ma midagi ebasobivat teen, siis keegi tunneb kedagi jne kes räägib kellelegi jne. Linnas pean ette vaatama kuidas ja kuhu astun." Intervjuu: ,,kui naised on purjus, meil näos laiali, see on inetu. Eriti veel kui see on su sõber või pruut