Kas sa jood üksi olles sageli rohkem kui paar napsi? Oled sa kunagi joomise pärast tööle või kooli hilinenud? Kas su sõbrad või lähedased muretsevad, et jood liiga palju? Oled sa kunagi alkoholi tarvitanud hoolimata sellest, et lubasid endale seda mitte teha? On sul kunagi esinenud joomise käigus mälulünki? Kas sa vajad napsi iga päev mingil kindlal kellaajal, näiteks lõõgastumiseks kohe pärast rasket tööpäeva? Kas keegi on kunagi sinu joomisharjumusi arvustanud? Kas sa vajad napsi, et olla seltskonnas vähem häbelik ja vabaneda muudest soovimatutest tunnetest? Oled sa hakanud rohkem koos nende sõpradega aega veetma, kes joovad palju? Kas su sõbrad joovad vähem alkoholi kui sina? Oled sa kunagi oma joomise tõttu probleemidesse sattunud? Oled sa kunagi alkoholi ostmiseks raha laenanud või asju müünud? Kas joomine on sinu mainet teiste silmis rikkunud?
juba nõukogude ajast tugeva maskuliinsuse tunnusena. Alates 1991 aastast, kui Eesti sai taasiseseisvaks, on alkoholi tarbimine, kuni 2008, pidevalt suurenenud. 2004 vähenes, sest Eesti astus Euroopa Liitu ning sealsed regulatsioonid pärssisid seda. Mehed joovad rohkem kui naised, kuigi joomine on märgatavalt suurenenud noorte ja haritumate naiste seas. See artikkel vaatleb kuidas soolised normid on omavahel ühendatud ning kuidas need tähendused ja normid on reguleerivad seadustatud joomisharjumusi. Ma vaatlen kuidas nerinevad aspektid erinevad sooliselt. Maskuliinsus ja feminiinsus peaksid olema kultuuri poolt heaks kiidetud ja juhendama inimeste käitumist ja kombeid. West ja Zimmermann (1987, lk 140) on kirjutanud, et sugu ei ole lihtne aspekt kumb kumb on, vaid mida kumbki teeb, korduvalt, suhtlemisel teistega. Sotsiaalne vaatepunkt soovitab, et seltskondlik alkoholi tarbimine võib sümboolselt
Eesti kultuuriajaloos käsitletakse alkoholiteemat probleemikeskselt. Teatud Euroopa kultuurides (eelkõige Lõ-Euroopa veinikultuurid) suhtutakse alkoholi seevastu kui naudingusse, mitte kui probleemi, st alkoholiteemaga kaasneb naudingu kontseptsioon. Põhja-Euroopas, sh Eestis, joodi rohkem viina ja piiritust, lõunapool viina. Alates renessansiajast püüab kõrgem seisus ohjeldada masside joomisharjumusi. Eesti probleemlood on kirjutanud kõrgem seisus. Probleem on adresseeritud kõrgemalt kihilt madalamale. Alkoholist räägitakse rahvalauludes, ilukirjanduses jms. Joomalauludes alkoholi kui probleemi ei rõhutata – seal tuleb pigem esile alkoholiga kaasnev koomiline efekt. Reformatsiooniajal tähendas alkohol midagi halba, levis arusaam moraal = tervis. Alkoholist saab rääkida mitmel taustal: religioosne suhe,
annaabi.ee 
