Eile käisin joomas ja jõin kõik mehed laua alla. Ütle veel, et naised ei oska juua. Asi on vaid harjutamises." Intervjuu: ,,Mõned mehed ja naised saavadki sama palju viina juua. Osad hakkavad sama kogusega lihtsalt halvasti käituma, mõned suudavad end talitseda." Palju joomine on rohkem aktsepteeritud meeste seas, samas kui nähakse meest purupurjus, siis seda ei peeta mehelikkuseks, vaid kui ta peale mõnda pitsi loobib, peetakse seda nõrkuseks. Joomisharjumused võivad muutuda nendega kes näiteks kolivad maalt linna. Maha jäävad sõbrad, kes enda eluga edasi ei lähe ning ka nende joomisharjumused jäävad samaks. Maal on ka levinud see, et kui sa kambaga ei joo, siis on sul midagi viga. Linnas on nii, et igaühe enda asi kas ta tahab juua ja kui ta ei taha, siis ei pööra sellele keegi väga palju tähelepanu. Inimesed ei peaks jooma selle pärast, et kusagil on sotsiaalne surve (kui sa meiega ei joo, siis oled argpüks".
Vilde ,,Kondivalu kõrtsirahvas", kondivalu pole neutraalne nimi.. abielupaar hakkab kõrtsi pidama, suhted purunevad, omanikud joovad, kõrts läheb põlema, naine läheb hulluks.. Alkohol kui haigus. Moraal =tervis, puhas keha, puhas vaim. Sotsiaalne diskursus viina tootmine, mõisa oluline tuluallikas, pika korstnaga viinaköök, kõrtsid, mis kuulusid mõisale, mõis rentis need kõrtsmikele, kelle palkasid. Probleem talupoegadele muutub alkohol kättesaadavaks, kuritarvitavad, joomisharjumused omakorda ohustavad mõisa majandust, kehv tervis, probleemid peredes, viimased rahad juuakse maha, mille arvelt sots olukord halveneb, tööjõud nõrgeneb. 18. Saj alguses euroopas levib karskusliikumine (levitavad pastorid, nt Põlva pastor), Mõis ei vaadanud sellele hästi, kirik sõltus mõisast, mõisnikud keelasid pastorile karskusvande levitamise. Nt: Peter Manteuffel ,,Villem Navi elupäevad". 1839-40 Kreutzwald Viina Katk- 1. Eestikeelne teos, meditsiiniline aspekt
annaabi.ee 
