sajandil. Selle ajani oli põhiline söök puder, leib polnud peatoidus, vaid ainult lisaroog ülemkihi laual. Esialgu hakati tarvitama igapäevaseks toiduks hapendatud rukileiba, mis asendas varasema odraleiva. Liha ja kala muutusid leivakõrvaseks. Võib arvata, et keskajal sõid vaesed linnakodanikud nagu talupojadki puuduse tõttu vähemkvaliteetsest, aganarohketest tuulamata viljadest tehtud ning kliidega segatud jahust küpsetatud leib. JOOGID JA JOOGIKULTUUR Jookide valik oli keskaja Euroopas vaeste ja jõukate jaoks üsna ühesugune, isiku sotsiaalset kuuluvust, tema positsiooni ühiskonnas näitas ja rõhutas joogi kvaliteet. Paikkonna geograafilisest asukohast sõltuvalt oli tähtsaim igapäevane keelekaste kas mõni teraviljast hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Veejoomist võeti kui märki puudusest. Levinumaid teraviljast hapendatud jooke oli keskaja Tallinnas dunnenber. Kahjuks pole täpselt teada, mis joogiga oli tegu
KESKAEGSE LINLASE TOIDULAUD Referaat Juhendaja: Ajaloolane Priit Raudkivi, Phd Tallinn 2011 SISUKORD# SISSEJUHATUS....................................................................................................2 1. TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL...........................................................2 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD..................................................................2 3. JOOGID JA JOOGIKULTUUR......................................................................2 4. PIDUSÖÖMING............................................................................................2 5. ARGIPÄEVA TOIT........................................................................................2 KOKKUVÕTE......................................................................................................2 SISSEJUHATUS
......................................................................................................................................9 2.6 Loomakasvatussaadused.......................................................................................................................................9 2.7 Kala ........................................................................................................................................................................ 9 3. Joogid ja joogikultuur.......................................................................................................... 11 3.1 Õlu.........................................................................................................................................................................11 3.2 Vein ......................................................................................................................................................................12 3.3 Liigjoomine..............
säravaks. Väikenegi tolmukübe klaasil võib rikkuda joogi maitse. Jookide valamisel pokaalidesse, tuleb hoida ja keerata pudelit selliselt, et pudeli suust ei tilguks jooki klaasiservale või lauale. Jooke serveeritakse vastuvõttudel kas selleks eraldi laual või laual koos menüüvalikuga. Klaasid kaetakse lauale asetatuna sümmeetriliselt, et ükskõik, millisest vaatenurgast vaadata, on pokaalid kui "kindralid" rivis. Kaunis joogikultuur toob seltskonda vaid ilu juurde. Jookide pakkumine külalistele toimub mitmel eesmärgil- et oleks, mille abil suhelda, sest saabudes vastuvõtule, on meeldiv kätte võtta tervituspokaal, neid kokku lüües tervitada pererahvast, tuttavaid ning särav pokaalidehelin lisab õhustikku juurde pidulikkust. Enne vastuvõttude ametlikku algust, on meeldiv juua aperitiivi, on ju siingi klaas kui abivahend, et külaline ennast kindlamini tunneks, olgu klaasis kasvõi ainult lauavesi.
tänapäeva ühiskonnas. Viimastel aastatel on eestlaste hulgas küll alkoholi tarbimine langenud, kuid siiski on see veel enesehävituslik. Vägijooki manustatakse lausa tervist ohustavates kogustes. Lisaks sellele, et täiskasvanud tarbivad suurtes kogustes alkoholi, on tarbima hakanud ka noored. Nii lähenebki meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. EESTLASTE JOOMISKULTUUR Mõnedes riikides on alkoholi tarbimine niiöelda joogikultuur. Enamasti on see seotud toidukultuuriga ehk siis söögi kõrvale tarbitakse väikestes kogustes alkohoolseid jooke. Eestlaste alkoholi tarbimist iseloomustab aga eelkõige eesmärk jääda purju. Siinkohal tulekski lahus hoida sõnad "joomine" ja "kultuursus". Seda teab igaüks, et mida rohkem juua, seda vähem inimeses kultuursust järele jääb, mida vähem juua, seda enam ta oma kultuursust säilitab. Sellise eestlasliku, ennastvabandava alkoholitarbimisega kaasnevadki enamasti