reguleerivad. Erakorralise meditsiini tehnik või erakorralise meditsiini tehnikute grupp, kes esindavad- tutvustavad oma eriala, teevad seda erialale sobiliku väärikusega. Erakorralise meditsiini tehnik kaitseb ühiskonda: ei delegeeri kunagi ülesandeid, mis nõuavad erialaseid oskusi, neile, kellel neid oskusi ei ole. Erakorralise meditsiini tehnik töötab koos kolleegide erakorralise meditsiini tehnikute, õdede ja arstidega, hoides töö harmooniat ja usalduslikku atmosfääri. Erakorralise meditsiini tehnik keeldub ebaeetilistest tegudest ja protseduuridest ja teab oma kohustust teatada selliste toimingute avastamisest vastutavale ametkonnale professionaalse väärikusega. /Mosbys Paramedic Textbook/ 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: mõistab, oskab kasutada ja õigesti kirjutada kasutatavamaid meditsiinioskussõnu,
Näiteks objekti kuju, suuruse ja värviga tegelevad aju erinevad piirkonnad. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju
tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 7 keskendume rohkem teadvuse olemusele ehk kuidas aju loob ümbritsevast maailmast virtuaalse tegelikkuse. Unisoofia – valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma „uutmoodi“, kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju
tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju
meelesüsteemides ja 50aastane mees, kes realiseeris ennast liigutusvilumuses on osa presidendina lahkub ametist; kuidas psüühilisest arengust ja nad käitub sageli lesk või leskmees või surev patsient avaldavad mõju intellektile ja isiksusele. Paljud inimese teadmised maailmast saame me meelte kaudu ja neid saadakse tänu kehalisele aktiivsusele.. Täiskasvanueas Alzheimer`i tõvest Erinevused vaimses arengus tingitud muutused ajus (esineb 5% väljenduvad õppimises, inimestel, kes on üle 65 aasta vanad) mäletamises, mõistmises ja
pisitillukesi kihulasi surunud, milliseid Indrek kunagi varem polnud näinud ja kes valgusid laterna ümbert laiali, niipea kui Indrek neile lähenes, nagu kardaksid need teda. ,,Kura kätt, ikka kura kätt!" helises tal kõrvus ja milleski aru andmata talitas ta nende sõnade järele. Aga varsti märkas ta, et ta läheneb linnaservale, ja nüüd tuli tal meelde, et kura kätt oli vaja hoida tagasitulekul. Nõnda pöördus ta ümber ja läks endisele paigale, kust algas oma teekonda uuesti, hoides aina paremat. Ka siin saatsid teda aupaistusega ehitud laternad. Eriti silma torkas see, mis seisis lähemal tänavanurgal. Selle all Indrek peatus silmapilguks ja pöördus siis paremat. Varssi leidiski ta valge kivimaja. Indrek katsus temalt silti otsida ja lugeda, kuid liiga tihe pimedus ei võimaldanud seda. Üksinda seisis ta keset vaikset tänavat ja silmitses valget maja. Kiirete sammudega lähenes keegi ja lipsas majja sisse. Üürikeseks avatud uksest