MITTEMETALLID
vesinikjodiidi:
H2+I22HI
HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks.
Vesinikjodiidhape on tugev hape.
Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures
moodustub sinise värvusega ühend (klatraat).
Joodiühendeis on joodi o.-a. I kuni VII.
4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas.
Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre
tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb
järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood.
Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni
halogeniididest välja:
2KBr+Cl2=2KCl+Br2
2KI+Cl2=2KCl+I2
2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu
Kõik halogeenid moodustavad vesinikuga vesinikhalogeenide (HF, HCl, HBr, HI), mille
vesilahused on happed.
annaabi.ee 
