Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Johan Laidoner - sarnased materjalid

ukogude, landeswehr, gede, stis, pealetung, eosad, rinnet, kommuun, seej, ejuhatus, kuperjanov, lahkumist, kindral, heks, mber, iseloomuga, dala, goltz, saatuse, udsid, ikjal, lemv, igaveseks, tunnistas, viljandimaa, esalu, lukas, hana, htul, vilniuse, agendid, hindamatu, leitnant, koondamisel, hjused, konstantin, lahte, abistas, pataljon, maaseaduse
4
odt

Johan Laidoner

Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastat...

Ajalugu - Kutsekool
8 allalaadimist
10
docx

Johan Laidoner

Johan Laidoner Kristi Ahjupera 11.A klass Tallinn 2013 1. Johan Laidoneri noorus ja haridus Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruari...

Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
10
doc

Johan Laidoner

Sisukord Sissejuhatus 3 Elulugu 3 Kokkuvõte 9 Lisa 10 Allikad Sissejuhatus Johan Laidoner (12. veebruar 1881 ­ 13. märts 1953) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ta polnud lihtsalt väejuht. Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sel...

Ajalugu - Põhikool
28 allalaadimist
9
doc

KINDRAL JOHAN LAIDONER

KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 ­ 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854­1911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (1851­1938) esimese ...

Ajalugu - Põhikool
5 allalaadimist
11
doc

Johann Laidoner - Referaat

Lapsepõlv ja kooliaastad Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (18511938) ...

Ajalugu - Keskkool
77 allalaadimist
14
doc

Johan Laidoneri referaat

Juurikaru Põhikool Johan Laidoneri elulugu Referaat Koostaja: Teet Adamberg Juhendaja: Pille Simral 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................

Ajalugu - Põhikool
17 allalaadimist
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

...aegne mittetulundusühing sõjaväe varustamiseks omahinnaga toodanguga. I maailmasõja aegne mittetulundusühing sõjaväe varustamiseks omahinnaga toodanguga. Kommiteesse kuulusid mitmed seltsid, ülikoolid ja ühingud. Esimeheks valiti 01.12.1915 peetud asutamiskoosolekul Heinrich Johann Luht, eestseisusesse kuulusid teiste hulgas Jaan Tõnisson ja Karl Parts. Komitee vahendas sõjavajadustest tulenevaid tellimusi Tartu väike- ja käsitööettevõtetele. Eesti alal tegutses sõjatööstuskomitee veel Tallinnas. Tegevust reguleeris Petrogradis (Peterburis) asuv keskkomitee, mis tegut...

Ajalugu - Tartu Ülikool
64 allalaadimist
147
docx

Eesti XX sajandi algul

...naasiumi. Hugo Treffneri Gümnaasium Ja Tallinnas Jacob Westholmi Gümnaasium. Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 1903­04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal- Ridala, Bernhard Linde, Paul Ruubel jmt. 1912 sai Noor-Eesti avaliku ühingu õigused, Esimese maailmasõja ajal tegevus vaibus. Avaldati viis Noor-Eesti albumit (I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915) ja koguteos ,,Võitluse päevil" (1905) ning anti välja ajakirju Noor-E...

Ajalugu - Keskkool
48 allalaadimist
37
odt

Esiajalugu

... Viljandi kirikute rüüstamine; samal aastal hävitati Lübeckis kohtu otsusel arvatavasti 1. november esimene eesti keelt sisaldav trükis. 1526, 15. Uus-Pärnu kirikute rüüstamine. märts 1535 Tallinna rae otsusel hukati Riisipere mõisnik Johann von Uexküll. 1552 Eesti esimese linnaraamatukogu (Tallinna Oleviste kiriku raamatukogu) asutamine. Vana-Liivimaa esindajad püüdsid pikendada rahulepingut Vene tsaari Ivan IV-ga 1554 ning lubasid talle rahu säilitamiseks maksu. 1555–56 Nn koadjuutorivaenu...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
56
doc

Eesti ajalugu

...- Vene-Mongoli lahing. Mongoli vägesid juhtis TsingishKhan. Mongolid võitsid. 1240-1480 Mongoli-Tatari ikke Venemaal. Ristiusk hakkas nii idast kui läänest rahulikul teel Eestisse levima. 1070 - Bremeni peapiiskop Hiltinus määras läänemeremaade peapiiskopiks piiskoppi nimega Johannes. See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi e...

Ajalugu - Keskkool
174 allalaadimist
83
doc

Eesti ajalugu

...rahvaste poolt Idas vastastikused retked Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT. 7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus 1143 Lüübeki rajamine + Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201...

Ajalugu - Keskkool
106 allalaadimist
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

... Antonius) kaitses loomi, eriti sigu, Jüri (Gregorius) oli karjakaitsja, Peeter (Peetrus) aga "kalajumal". Pühitseti päevi, mis olid olulised nii katoliikluses kui muinasusundis - Jüripäev, Jaanipäev (Püha Johannes), Mihklipäev (Püha Miikael) Ristiusu mõjul muutusid ka eestlaste nimed. Assot, Meelitut ja Tõivelembe hakkasid asendama Andres, Mihkel, Peeter, Jaan ja Jüri. Küll aga jäi püsima esivanemate austamine ning matusekom...

Ajalugu - Kutsekool
1415 allalaadimist
33
doc

Ajaloo konspekt

...ased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi. 26. Gild ­ jõukate kaupmeeste ühendus tsunft ­ käsitööliste ühendused 27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse. 28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus ­ Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel 24. ,,Liivimaa kroonika" Balthasar Russow, Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu- olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 ­ 1583 a. Põhjused: #Venemaa välispoliitika ­ allutada Läänemere idarannik #Vana ­ Liivimaa poliitiline ja sõjaline n...

10.klassi ajalugu - Kutsekool
410 allalaadimist
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

... Briti eskaadri sõjalaevad Tallinna lahes Inglismaa ja Pr tunnustasid EV de facto Sõjalaevastiku teke Mõned suurtükipaadid saadi trofeedena 1919.a jaan sõjasaagiks 2 venelaste laeva - ristiti "Vambola" ja "Lennuk" Laevastiku ülemjuhataja kaugsõidukapten Johan Pitka Eesti ala vabastamine 1919. a alguses Viru rinne (Narva) Meredessandid Põhja-Eesti rannikule jaan (Utria dessant soomlased + eestlased) 19. jaan vabastati Narva Lõunarinne (Tartu, Valga, Võru) Soomusrongid Tapalt Tartu peale Tartu vabastati 14. jaan ...

Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

...Põhjakorpus (Loodearmee) ­ Judenits · Sakslased: baltisaksa Landeswehr ja riigisaksa Rauddiviis ­ eesmärk taastada baltisakslaste võim. Tähtsamad sündmused: · 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu · Jaan. 1919 murrang ­ algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner - veebruariks Eesti territoorium vaba. · Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23.aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus. · Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing. Ulmanis tagasi võimule · Kurss rahulä...

Ajalugu - Keskkool
351 allalaadimist
10
docx

Eesti vabadussõda

...t Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. j...

Ajalugu -
18 allalaadimist
5
docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

...nestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes väge...

Ajalugu - Keskkool
68 allalaadimist
9
doc

Eesti iseseisvumine

...indele jõudsid soomusrongid, - suurenes sõdurite arv, - tõusis võitlusmoraal, - korraldati ümber vägede juhtimine 4 - sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner - paranes sõjaväe varustatus - saabus välisabi (inglise laevastikueskaader Tallinnas, Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud) · samal ajal halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugenedes muutus varustamine järjest raskemaks, pideva...

Ajalugu - Keskkool
61 allalaadimist
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

...d murtud ja 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See päev on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandil hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel. Juuli esimestel päevadel murdsid Eesti väed läbi sakslaste kaitseliinidest Riia all ja laevastik vallutas merekindluse Daugava suudmes. 3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelvalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, ...

Ajalugu - Põhikool
99 allalaadimist
36
docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

...ootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk (Kadrioru loss) tekivad manufaktuurid (käsitöövabrikud) – tähtsamad lubja ja klaasi manufaktuurid. Samuti ehitusmaterjalid ja saeveskid 1632.a. asutati Tartu Ülikool, algse nimega Academia Gustaviana. Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf, kes hukkub kuu hiljem. 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selle tegevuse lõpetab. Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus.:  1684.a...

Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
28
docx

Eesti vabadussõda (referaat)

...ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna....

Ajalugu -
7 allalaadimist
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

...stri asendajad – vikaarid. o Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. o Kirikukümnis – 1/10 mõisa kümnisest. o Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. o Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. (Johannes Blankenfeld) o Klooster- mungaordude elupaik kus teeniti vaikselt Jumalat. o Tsiistertslaste ordu- eestis va...

Ajalugu - Keskkool
79 allalaadimist
16
doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

...ni vabatahtlike pataljonid  Kuulutati välja sundmobilisatsioon – 1919. a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh  Eesti sai ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikukaader ning Soome vabatahtlikud. Lisaks korraldati ümber ka Rahvavägi, mille juhiks nimetati Johan Laidoner.  Muutused andsid tulemusi ning esimese nädala lahinguga pandi Punaarmee seisma.  Eesti vabastati 1919. a veebruaris, kui lõplik rünnak venelastele toimus Valgas, Võrus ning Petseris ja Alüksenes. Nende lahingutega sunniti enamlased lahkuma ning Eesti oli võõrvägedest ...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
6
rtf

Vene- ja Eestiaeg

...mine Landeswehriga Riia poole minnes tuli eestlastel küll takistusi (sakslased), kuid need kõrvaldati Juuni lõpuks jõuti Riia-lähedaste järvedeni, kuhu olid sakslased pannud märkimisväärsed jõud. Eestlased nõrgendasid sakslaste kaitset ja hõivasid Väina jõe suudme (Johan Pitka juhitud eesti merevägi) kindel oli, et sakslased Riiat hoida ei suuda ja eestlased alustasid sisse marssimist baltisaksluse hälli Antandi esindajate nõudmisel võttis Eesti väejuhatus vastu sakslaste vaherahuettepaneku, sõlmitigi vaherahu 3. juulil allkirjastati lepe, mille ...

Ajalugu - Keskkool
25 allalaadimist
5
doc

Eesti iseseisvumine

...l, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest > valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustami...

Ajalugu - Keskkool
21 allalaadimist
7
doc

Referaat - Landeswehr'i sõda

...augavast põhja. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski 31. mail kolmes kolonnis. 2. juuni õhtul jõudis kolonn Jrikisse ning võttis kontakti Läti brigaadi staabiga Csises. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner 3. juunil käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Samuti käskis Laidoner viivitamatult soomusrongide valve alla võtta Valga-Gulbene raudtee. Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja Csisess...

Ajalugu - Keskkool
73 allalaadimist
7
docx

I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda

...pataljon. Suurepärase võitlusvõimega paistsid silma ka Kalevlaste Malev, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli arvukatel vabatahtlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. 3) Eesti sõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabiülem oli Jaan Soots. 4) soomusrongid 5) punaväge hakkasid tõsiselt häirima Johan Pitka ja sündiva Eesti mereväe julged dessandid. 7. jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetundiks, mis kulges edukalt. Tagasi võeti Tapa, Takvere ja isegi Narva. Varustamine ja relva...

Ajalugu - Keskkool
55 allalaadimist
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

...u arm, kel südant andnud ma..." Koidula elupäevil polnud kuigi palju inimesi, kes nii oleks mõelnud. Nüüd võtame nende ridade puhul mütsi peast ja pisargi tuleb silma. Kui Kreutzwald ja Koidula olid kirjanduslikud isiksused, siis ühiskondliku tegemise alal täitsid seda osa Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kreutzwald ja Koidula, kuigi vaimselt erinevad, olid omavahel head sõbrad, aga seda ei saa öelda Jannseni ja Jakobsoni kohta. Pigem vastupidi ­ üks ei näinud teise tegemistes midagi väärtuslikku. Mõlemad pidasid oma võimsamaks relvaks sõna r...

Eesti ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
25
docx

Ajalugu I kursus

...iat *17. sajandil rajati eestisse esimesed manufaktuurid.(Suured käsitöö ettevõtted)Töö hästi korraldatud ja tootlik. Paberi manufaktuurid, klaasikojad, tellisekojad, lubjaahjud Tartu ülikooli asutamine *Rootsi kuningas Gustaf Adolf II määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks Johan Skytte. *1630 Rajad Skytte Tartusse gümnaasiumi. *1632 muudeti gümnaasium kuninga ettekirjutusel Ülikooliks. *Ülikooli algne nimetus oli Academia Gustaviana. *Õppetöö toimus ladina keeles. *Ülikoolis võisid õppida kõik seisused. Rahva haridus *Luteri kirik nõudis rahvalt põhiliste usutõdede tun...

Ajalugu - Kutsekool
73 allalaadimist
37
doc

Ajaloo uurimustöö

...0 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maan...

Ajalugu - Kutsekool
68 allalaadimist
20
pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

...iseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister K. Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918. a moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon Johan Laidoneri isikus, kes allus otse Ajutisele Valitsusele. Aastavahetusel hakkas olukord paranema. Läbiviidud mobilisatsioon tõi 5. jaanuariks 1919. a kokku 14 ...

Ajalugu - Põhikool
12 allalaadimist
27
docx

EESTI AJALUGU

...aale 1520. aastate alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust 1524. aastal ja juba järgmisel aastal asus linna raad otsustavalt nende poolele. Sama toimus ka Tartus, kus tekkis konflikt ka katoliiklust ägedalt toetava piiskopi Johann Blankenfeldiga. Mõlemas linnas toimus ka pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. 1525. aastal toimus väiksemaid intsidente ka Narvas. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud, vaid Viljandi ja Haapsalu, kus kato...

Ajalugu - Keskkool
98 allalaadimist
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

...ehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Pärnumaal taluperes sündinud ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts (1874-1956). Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt). Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Majanduslikult kehvas Põhja-Eestis ja tööstuslikus Tallinnas oli säärane suhtumine ainuvõi...

Eesti ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun