-( 10u/o x pr. =2650 ks m' P,i 26so) 40,38%o 40,4yo Liiva tiihiklikkuse arvutustulemused on toodud tabelis g.3. 7.4. Liiv a niiskussisalduse mXfl ramine Antud katset ei sooritatud, kuna liiv on kuivatatud, jiirelikult on ka tema niiskussisaldus 0%. 7.5. Liiva terastikulise koostise miiliramine 1) Liivast vdetakse proov 2000 g ning s6elutakse sdeltel avadega 8 ja 4 mm. Jiiagid kaalutakse (me ja ma) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas ja aa a3 jiirgmiselt:
ka puistetiheduse ja niiivtiheduse erinevuse suure erinevuse. Killustiku peensusmooduliks saadi 4,75. Kirjandusest vdib leida killustiku peensusmooduliks 6,5- 8,5, seega katsetatud killustik on suhteliselt peene, kuna leitud tulemus on viiiksem kirjandusest leitavaga. Killustiku terade iilemiseks mSSduks D tuli 16 mm ning alumiseks mS6duks d 5,6 mm. Kuna terade suurima ja vfiima l[bim65du suhe peab olema suurem kui 1,4 ning katsete kiiigus saadud andmete pdtrjal saadi selleks suhteks 2,86. Jiirelikult vastab terade suurim ja vflhim vii[rtus killustiku n6uetele betooni valmistamiseks. Lisaks veel ,,Betooni tiiitematerjalid. Nduded" (LISA, tabel 1) jiirgi sobivad peaaegu kdik s6ela avad ja nende llbindid, vfllja arvatud tingimus, kus s6ela ava on vdrdne D-ga ning selle s6ela llbind peaks olema 85-99%. Katse k[igus saadi vastavaks liibindiks aga l00o/o. Seega ei vasta killustik iiks-iihele normidele, kuigi viga ei ole mZirkimisvii2irselt suur - k6igest I %o iilemisest mii2irast.
8
8,0 4l -0 6,8 8,0 92,0
5.6 215.8 36.0 1V T 56.0
4,0 227.2 37,9 81.9 l8.l
2,4 96,3 16,0 97-9 2.1
1,0 0,4 98,3 1;l
annaabi.ee 
